Kätte jõudis aeg, mil aktus pidi algama, aga director ei jõudnud kõne läbi lugeda. Drektor Peep luges kõne ette, kuid samal ajal kui direktor kõnet luges siis õppealajuhataja vehkis kätega, et ära loe edasi, aga direktor ei saanud sellest aru ja luges enesekindalt edasi. Vahepeal jagati kätte lõputunnistused ja kiituskirjad. Peale aktust helistas Volli Hannesele ja ütles ,,Oli ju lahe aktus?" ja Hannes oli sellega nõus. Sepik läks tööle Haridusministeeriumi osakonnajuhatajaks. Mulle meeldis see raamat väga, huvitav oli see, et see raamatu tegevus on tegelikult umbes neli tundi J
küllastunud ja tüdinud ning leidis, et tahaks ka ise midagi öelda. Alanud Esimene maailmasõda viis Lutsu 1914. aasta septembris farmatseudina tegevväkke. Peterburist suunati ta Pihkva apteeki, sealt viidi ta detsembri lõpul üle Vilniuse apteeki. 1915. aasta jaanuarist augustini töötas Luts lahingutest ohustatud Varssavi haiglaapteegis, millele järgnesid evakueerimised Dvinski, Vilnosse ja Vitebski. Viimases oli Luts sõja lõpuni osakonnajuhatajaks. Ta ei viibinud küll lahingutules, kuid haiglate miljöö laastas mitmeti noormehe vaimu. Tervisehäirete tõttu süvenesid pessimistlikud sünged meeleolud, mida mõneti leevendas vabal ajal kätte võetud raamat. Sõja rahutuid olusid trotsides proovis Luts jätkata ka loomingulist tegevust. Samal ajal tutvus Luts politseipristavi tütre Valentina Krivitskajaga, kellega abiellus 2. juulil 1917. Nad said poja Georgiga, kes sündis 11. aprillil 1918
.." ja Gogoli "Revidendi" tõlge. Algas I maailmasõda... Alanud Esimene maailmasõda viis Lutsu 1914. aasta septembris farmatseudina tegevväkke. Peterburist suunati ta Pihkva välihaigla apteeki, sealt viidi detsembri lõpul üle Vilno (nüüdse Vilniuse) välihospidali apteeki. 1915. aasta jaanuarist augustini töötas Luts lahingutest ohustatud Varssavi haiglaapteegis, millele järgnesid evakueerimine Dvinski ja Vilnosse ning Vitebski. Vitebski väliapteegis oli Luts sõja lõpuni osakonnajuhatajaks. Ta ei viibinud küll lahingutules, kuid haiglate ja väliapteekide miljöö, sõja meeleheites lõtvunud ohvitserkonnaga tagala laastas mitmeti noormehe vaimu. Tervisehäirete tõttu süvenesid pessimistlikud eneseanalüüsid ja sünged meeleolud, mida mõneti leevendas vabal ajal kätte võetud raamat. Sõja rahutuid olusid trotsides proovis Luts jätkata ka loomingulist tegevust. Samal ajal tutvus Luts Holopovitsi politseipristavi tütre Valentina
.." ja Gogoli ,,Revidendi" tõlge. Elu keerdkäigud Alanud Esimene maailmasõda viis Lutsu 1914. aasta septembris farmatseudina tegevväkke. Peterburist suunati ta Pihkva välihaigla apteeki, sealt viidi detsembri lõpul üle Vilno (nüüdse Vilniuse) välihospidali apteeki. 1915. aasta jaanuarist augustini töötas Luts lahingutest ohustatud Varssavi haiglaapteegis, millele järgnesid evakueerimine Dvinski ja Vilnosse ning Vitebski. Vitebski väliapteegis oli Luts sõja lõpuni osakonnajuhatajaks. Ta ei viibinud küll lahingutules, kuid haiglate ja väliapteekide miljöö, sõja meeleheites lõtvunud ohvitserkonnaga tagala laastas mitmeti noormehe vaimu. Tervisehäirete tõttu süvenesid pessimistlikud eneseanalüüsid ja sünged meeleolud, mida mõneti leevendas vabal ajal kätte võetud raamat. Sõja rahutuid olusid trotsides proovis Luts jätkata ka loomingulist tegevust. Samal ajal tutvus Luts Holopovitsi politseipristavi tütre Valentina Krivitskajaga, kes töötas Vitebski
Isa suri varakult, ema kasvatas lapsi üksi. Uno õppis Suislepa algkoolis, Mustla Keskkoolis ja Paide Tööstustehnikumis. Peale Paide kooli töötas ekskavaatorijuhina, samal ajal lõpetas kaugõppes keskkooli. Peale seda astus Eesti Põllumajanduse Akadeemiasse, mille lõpetas 1971.a. EPA ajal ja ka peale seda tegeles tõsiselt spordiga- pikamaajooksu ja sangpommi tõstmisega. Peale EPA- t asus Uno Anton tööle Vambola kolhoosi osakonnajuhatajaks, hiljem töötas Tarvastu kolhoosis osakonnajuhatajana. 1973. a. määrati ta Kärstna kolhoosi peaagronoomiks. 1976-1981 töötas ta Kärstna kolhoosi esimehena, misjärel viidi ta üle Tarvastu kolhoosi esimeheks, kellena töötas 1990. aastani. 1990. a valiti Uno Anton ENSV Ülemnõukogu saadikuks. Saadikuvolituste lõppemisel 1992. a asus tööle Tarvastu metskonda, kust jäi 2000. a pensionile. Uno Anton on olnud Tarvastu külanõukogu ja Tarvastu vallavolikogu liige.
1910. aasta detsembris läks ta edasi töötama Peterburi apteeki. 1911. aasta augustis pöördus Luts tagasi vaiksesse Tartusse, kus jätkas oma õpinguid. Alanud Esimene maailmasõda viis Lutsu 1914. aasta septembris farmatseudina tegevväkke. Peterburist suunati ta Pihkva välihaigla apteeki, sealt viidi detsembri lõpul üle Vilniuse välihospidali apteeki, Varssavi haiglaapteegis, millele järgnesid evakueerimine Dvinski ja Vilnosse ning Vitebski. Vitebski apteegis oli Luts sõja lõpuni osakonnajuhatajaks. Samal ajal tutvus Luts Holopovitsi politseipristavi tütre Valentina Krivitskajaga, kes töötas Vitebski raudteevalitsuses. Lutsu püsivaks 4 elupaigaks jäi pärast Esimest maailmasõda Tartu. Väheliikuvat eluviisi ja rahu armastav, lahkus ta kodust vaid selleks, et suvitada Palamusel ja Elvas. Paar korda aastas viibis ta reuma ravil Haapsalus, tegi mõned kirjanduslikud kõnereisid Eestis ja külastas oma juubelipidustuste aegu 1937
sõjaväeametnikuna Mosambiigi pealinnas Maputos, mis tollal kandis nime Lourenço Marques. 1966 asus Silva assistendina sellessamas teaduskonnas, mille ta lõpetanud oli. 1968 läks ta Yorki ülikooli, kus 1973 kaitses doktorikraadi majanduse alal. Ta naasis Portugali ning sai Lissaboni Tehnikaülikoolis 1974 abiprofessoriks, 1975 Portugali Katoliiklikus Ülikoolis professoriks, 1979 Lissaboni Uues Ülikoolis erakorraliseks professoriks ja lõpuks Portugali panga osakonnajuhatajaks. Ta on avaldanud teadustöid monetaarpoliika ja rahaliidu kohta. Poliitikasse astus ta pärast 1974 Portugalis toimunud revolutsiooni, millega taastati demokraatlikud vabadused. Ta valiti Portugali Sotsiaaldemokraatliku Partei juhiks 2. juunil 1985. Samal aastal võitis tema erakond parlamendivalimised, saades senise 75 koha asemel 88 kohta 250-kohalises parlamendis ja moodustas uue valitsuse. 1987 ja 1991 peetud
annaabi.ee 
