Või suhtarv. See selgub sellest kuidas ta on saadud. Kui loenduse, mõõtmise või kaalumise teel, siis ta on absol arv, kui jagatisena, siis on suhtarv. 8. Suhtelised suurused ja nende liigid Suhtelised suurused on absoluutsuuruste kombinatsioon, neid saab ainult absoluutsuuruste kaudu defineerida ja mõõta. Suhtarvud on arvud, mis on saadud jagatise teel. Suhteliste suuruste liigid: 1) Struktuursuhtarv(iseloomustatakse kogumite jaotumist osakogumiteks). Leitakse: osakogumi maht/ üldkogumi mahuga. Väärtus ei saa kunagi olla NULL. Kõigi struktuursisuhtarvude summa võrdub konstantse suurusega, mille suhtelistes osades neid avaldatakse. (osakogumi maht / üldkogumi maht) 2) Koordinatsioonsuhtarv (iseloomustatakse proportsioone 1 kogumi eri koostisosade vahel) leitakse: osakogumi i maht /osakogumi k maht. Nt kogumis on 100 meest ja 134 naist, siis
Hajuvuskarakteristikud jagunevad: Absoluutsed variatsiooninäitarvud variatsiooniamplituud, keskmine lineaarhälve, dispersioon, standardhälve jt. Suhtelised variatsiooninäitarvud erinevad variatsioonikoefitsiendid Variatsiooniamplituud - Näitab variatsiooni ulatust kogumis (R = X X ) max min Struktuurisuhtarv osakogumimaht / üldkogumi maht Koordinatsioonisuhtarv osakogumi i maht / osakogumi j maht Dünaamikasuhtarv tunnuse väärtus ajaperioodil / tunnuse väärtus eelmisel perioodil Hälbimissuhtarv tunnuse individuaalväärtus / tunnuse "normaalväärtus" Võrdlussuhtarv osakogumi x maht kogumis N / osakogumi x maht kogumis Y Intensiivsussuhtarv üldkogum X / Üldkogum Y n
Paralleelridade analüüs Variant 1. Andmed aegridades (Y-müügitulu; X- töötajate arv, saadakse tööviljakus) Variant 2. Andmed ettevõtte allüksuste lõikes Andmete alusel saab välja tuua kasvu kiirenduskoefitsiendi ja muud koefitsiendid. Analüütiline rühmitamine Mingid osakogumid (tootmisharud, regioonid) jagatakse rühmadesse ja samuti rühmitatakse need omakorda mõne muu näitaja põhjal (netokäive, tootlikkus). Saab leida osakogumi keskmise ja näitaja keskmise igas rühmas. Probleemiks võib olla kogumite piisav suurus ja millised tunnused võtta muutujateks. Analüütilist rühmitamist saab teha ka aegrea baasil dünaamilises muutuses. Benchmarking analüüs Pidev mõõtmine võrdluse kaudu. Kõige olulisemate parandamist vajavate valdkondade väljaselgitamine. Kaks varianti: x üks integraalne (ehk sünteetiline) näitaja
Vaatluse 0830 algus 1 Dušš jt 0835 5 min E 2 Hommikusö 0845 10 min E ögi valmistamin e E — ettevalmistusaeg P — puhkeaeg A — abitöö K — põhitöö S — mõttetu seisak L — lõpetustöö SUHTARV Struktuur suhtarv - osakogumimaht jagatud üldkogumi mahuga Koordinatsiooni suhtarv- osakogum I maht jagatud osakogumi K mahuga ( nt emara üliõpilasi on 200 ja nendest kadette kokku 400) Dünaamika suhtarv (indeks) - tunnuse väärtus aruandeperioodil jagatud tunnuse väärtusega baasiperioodil hälbimissuhtarv (indeks) - uuritava nähtuse tunnuse väärtuse hälbimist/kõrvalekaldumist võrdlussuhtarv - kogumi M maht jagatud kogumi N mahuga Suhtarve väljendatakse kas kordades või protsentides. KESKMISED Aritmeetilist keskmist kasutatakse: 1
Suhtenäitaja ... x1 x2 x3 x kesk Andmete alusel saab välja tuua kasvu kiirenduskoefitsiendi ja muud koefitsiendid. Analüütiline rühmitamine Mingid osakogumid (tootmisharud, regioonid) jagatakse rühmadesse ja samuti rühmitatakse need omakorda mõne muu näitaja põhjal (netokäive, tootlikkus). Saab leida osakogumi keskmise ja näitaja keskmise igas rühmas. Osakogumid (tootmisharud, Netokäibe taseme intervallid regioonid jm) Ettevõtete arv Keskmine tootlikkus Aij Bij Ettevõtete arv u Keskmine tootlikkus u
osutuda mitterepresentatiivseks. Selle meetodi korral jaotatakse üldkogum kõigepealt ühetüübilisteks osadeks ning valimisse võetakse elemente proportsionaalselt igast osast eraldi. Valimi selline moodustamine võimaldab lähendada valimi struktuuri üldkogumi struktuurile ning seega luua eeldused esindusvea vähendamiseks. Näiteks kui ettevõttes töötab 800 meest ja 200 naist, siis valim peaks kajastama suhte 4 meest 1 naise kohta. Iga osakogumi puhul valitakse liikmed juhuslikult. Tegemist on küllalt erapooletu valikumeetodiga, mis reeglina annab esindusliku valimi, kusjuures valimi maht võib olla suhteliselt väike. Probleemiks on see, et eelnevalt on vaja omada täpset informatsiooni üldkogumi ja tema struktuuriliste osade kohta, sest osakogumid valitakse subjektiivsete meetodite alusel. o Mugavusvalimi kasutamisel kaasatakse objektid valimisse subjektiivsel valikul, kus
tulemuste vastavuse kirjeldamist. Teguri mõju adekvaatseks hindamiseks tuleb kontrollida hüpotees, mille kohaselt intervallide keskmiste erinevused on tingitud arvestusväliste tegurite mõjust ja vaatlusalune tegur tulemusnäitaja muutumisele sisuliselt mõju ei avalda. Tulemusnäitaja üksikväärtus kujuneb kolme komponendi summana (tulemusnäitaja keskmine väärtus, osakomuni keskmine hälve; üksiktulemuse spetsiifiline hälve osakogumi keskmisest). - Nii tegureid kui ka tulemusi iseloomustatakse kvantitatiivse mõõteskaala näitajatega – kõige arenenum võimalus tulemuste kujunemise seaduspärasuste modelleerimiseks. Tuleb lahendada rida probleeme: mudelitüübi valik (determineeritud vs stohhastiline); mudeli analüütilise kuju valik; mudeli sisuline tõlgenamine. 186
annaabi.ee 
