ka veel millelgi muul. Kui omistame mingit omadust subjekti poolt haaratud objektidele, siis pole tagatud, et kogu omadus on „ära tarvitatud”, seda omadust saab preditseerida ka mõne teise subjekti poolt haaratud objektidele. Kui nt on tõsi, et kõik rongad on mustad, siis on küll arvesse võetud kõik rongad, ent mitte kõik võimalikud mustad objektid, võib olla veel ka musti vareseid, musti klavereid, kingi jm. Sama kehtib ka osajaatava puhul, ikka võib veel leiduda mõni objekt, millel on sama omadus mis subjektil. Tuletame meelde, et piiritlemata termin võib olla sattumuslikult täies mahus. Nt „Osa inimesi on töötud”. Kui ainult inimesed saavad töötud olla, siis mõned inimesed on need, kes kokku annavad kogu töötute hulga. Ent isegi siis võime ikkagi öelda, et predikaat on piiritlemata, sest piiritlemata termin võib sattumuslikult olla ka piiritletud. 8 D4.7
Kui üks neist on väär, siis teine peab olema tõene. Kui üks neist on tõene, siis teine võib olla nii tõene kui väär. Alluvus ehk subordinatsioon (subalternation) loogilises ruudus: Osajaatav otsustsus on üIdjaatava otsustuse suhtes alluv (subaltern) ehk subordinaarne: kui üldotsustus on tõene, siis on tõene ka vastav osaotsustus, ning kui osaotsustus on väär, siis on väär ka vastav üldotsustus. Üldjaatav otsustus on osajaatava suhtes allutav (superaltern). Samasugune vahekord on osaeitava otsustuse (alluv) ja üldeitava otsustuse (allutav) vahel. SUHTEOTSUSTUSED Suhteotsustused on väited suhete kohta mingite objektide vahel, nt Tartu asub Tallinnast lõuna pool. Manni ja Kati on õed. Kõik tudengid tunnevad mõnda õppejõudu. Piir suhte- ja atributiivse otsustuse vahel pole range. Nt võib otsustust Manni ja Kati on õed tõlgendada kategoorilisena: Manni on Kati õde.
Mõni S on P Mõni S ei ole mitte-P ?? (ei ole võimalik!) Antud skeemil on parema ülevaate saamiseks esitatud vaheetapina muutmine, mida vastavate harjutuste sooritamisel võib soovikorral väljakirjutamata jätta, s.t. fikseerida ainult lõpptulemus. Siiski, võimalike ebatäpsuste ja eksimuste vältimiseks on ülesanded vastavas testis selliselt esitatud, mis võimaldab etapiviisiliselt vastandamist teostada. Skeemilt on näha, et osajaatava otsustuse vastandamine jääb lõpuni viimata, kuna osaeitav otsustus ei ole ümberpööratav, seepärast fikseeritakse, et osajaatav ei ole vastandatav. Kui muutmine ja ümberpööramine leiavad rakendamist otsustuse tõeväärtuse leidmisel, siis vastandamine on selline mõtteline toiming, millel on valdavalt teoreetiline tähendus. 3.9. Otsustuse tõeväärtuse leidmine. Tõeväärtuse mõistet on eelnevates osades juba selgitatud.
ka veel millelgi muul. Kui omistame mingit omadust subjekti poolt haaratud objektidele, siis pole tagatud, et kogu omadus on ,,ära tarvitatud", seda omadust saab preditseerida ka mõne teise subjekti poolt haaratud objektidele. Kui nt on tõsi, et kõik rongad on mustad, siis on küll arvesse võetud kõik rongad, ent mitte kõik võimalikud mustad objektid, võib olla veel ka musti vareseid, musti klavereid, kingi jm. Sama kehtib ka osajaatava puhul, ikka võib veel leiduda mõni objekt, millel on sama omadus mis subjektil. Tuletame meelde, et piiritlemata termin võib olla sattumuslikult täies mahus. Nt ,,Osa inimesi on töötud". Kui ainult inimesed saavad töötud olla, siis mõned inimesed on need, kes kokku annavad kogu töötute hulga. Ent isegi siis võime ikkagi öelda, et predikaat on piiritlemata, sest piiritlemata termin võib sattumuslikult olla ka piiritletud.
Mõni mitte-P on S Mõni mitte-ring on ruut (limiteeritud järeldus) SiP: Mõni S on P Mõni tudeng on inimene Ei saa teostada! Ei saa teostada SoP: Mõni S ei ole P Mõni inimene ei ole tudeng Mõni mitte-P on S Mõni mittetudeng on inimene. Üldeitava otsustuse muutmisel saame üldjaatava ning selle ümberpööramisel peame tegema osalise tuletise. Osajaatava otsustuse muutmisel saame osaeitava, ning seda ei saa ümber pöörata. S P S P SP = 0 SP = 0 A: Kõik S on P E: Ükski S ei ole P (E:) Ükski mitte-P ei ole S (I:) Mõni mitte-P on S
annaabi.ee 
