34.Ristuvad terminid on kindlasti… ? Ühendatud. 35.Üldeitav ja osaeitav erinevad alati teineteisest …? Kvantiteedi tõttu. 36.Disjunktsioon on väär siis ja ainult siis…? Kui kõik operandid on väärad. 37.Neljast traditsioonilise loogika põhireeglist… ? Küllaldase aluse seadus. 38.Teadmatusele tigenvat demagoogilist võtet nim…? Ed arantum?aranteim? 39.Loogilises ruudus peab olemasolu impordi vea võimalusega arvestama siis, kui … ? … osaeitava väite tõesus. 40.Binaarse predikaadi ees paikneb 2 kvantorit… Millal tohib neid kvantoreid vahetada? Milline on väär? Olemasolukvantor tõstetakse üldisus-kvantori ette või vastupidi 41.Terminit (mõisteväljendit), mida võib kasutada viitamaks erinevatele tähendustele nimetatakse Ekvivookseks 42.Üldjaatav ja üldeitav väide erinevad alati teineteisest …. Väite kvaliteedi tõttu. 43.Suurtermin on termin (mõisteväljend), mis esineb kategoorilise süllogismi
piiritlemata mahulise predikaadi ümberasetamisega subjektiks termini maht ei muutu, s.t. termin jääb piiritlematuks ka subjektina, kuid piiritlemata subjektiga otsustus saab olla vaid osaline otsustus. Näiteks, Kõik ajalehed on teabeallikad, on ümberpööratuna: Mõned teabeallikad on ajalehed. Mõistagi, ei ole korrektne ümberpöörata üldjaatavaks: Kõik teabeallikad on ajalehed, mis tähendaks, et "ainult ajalehed ongi (ainsad) teabeallikad", mis ka sisult on eksitav. Osaeitava otsustuse ümberpööramine ei ole võimalik terminite erineva mahu tõttu. Teatavasti osalise otsustuse subjekt on piiritlemata ja eitava otsustuse predikaat on täismahuline termin. Ümberpaigutatuna moodustuks täismahulise subjekti ja piiritlemata predikaadiga eitavas vormis olev otsustus. Selline otsustus pole aga võimalik, mida võib demonstreerida järgmise näite abil: Mõned inimesed ei ole rikkad. Ümberpööramise tulemusena tuleks seda otsustust formuleerida: Ükski rikkas
siis kindlasti mõni, ja kui mitte ükski, siis kindlasti mõni, mis ei ole. See eeldus ei kehti klassikalises loogikas. NB! Väitlause kujul „Kõik S ei ole P” ei väljenda üldist väidet ega ole sünonüümne üldeitava väitlausega „Ükski S ei ole P”. Nt lause „Kõik inimesed ei ole rikkad” ei tähenda, et mitte ükski inimene pole rikas. See tähendab, et mõned inimesed ei ole rikkad. Väitlause „Kõik S ei ole P” on sünonüümne osaeitava väitlausega „Mõni S ei ole P”. Keele argikasutuses võib seda tüüpi lause, nt „Kõik inimesed ei ole haiged” sisaldada varjatud eeldust, et mõni inimene siiski on ka terve, ent seda ei kasutata, väitmaks, nagu poleks mitte keegi haige. 5 NB! Eesti keeles on ükskõik, kas kasutada kvantorit mõni või mõned. Sõna mõni (mõned) kasutatakse loogikas tähenduses vähemalt üks (üks kuni kõik). Argikeelne „mõni”
siis kindlasti mõni, ja kui mitte ükski, siis kindlasti mõni, mis ei ole. See eeldus ei kehti klassikalises loogikas. NB! Väitlause kujul ,,Kõik S ei ole P" ei väljenda üldist väidet ega ole sünonüümne üldeitava väitlausega ,,Ükski S ei ole P". Nt lause ,,Kõik inimesed ei ole rikkad" ei tähenda, et mitte ükski inimene pole rikas. See tähendab, et mõned inimesed ei ole rikkad. Väitlause ,,Kõik S ei ole P" on sünonüümne osaeitava väitlausega ,,Mõni S ei ole P". Keele argikasutuses võib seda tüüpi lause, nt ,,Kõik inimesed ei ole haiged" sisaldada varjatud eeldust, et mõni inimene siiski on ka terve, ent seda ei kasutata, väitmaks, nagu poleks mitte keegi haige. 5 NB! Eesti keeles on ükskõik, kas kasutada kvantorit mõni või mõned. Sõna mõni
järelduse. Oletame, et otsustus "Mõni S ei ole P" on tõene. Osaeitav otsustus võib olla tõene kolmel juhul. Neist kahe puhul on otsustus "Mõni P ei ole S" tõene: (1) S ja P on välistavad mõisted või (2) S ja P on ristuvad mõisted. Kolmandal juhul, kus P on S suhtes alluv mõiste, oleks eeldus tõene, aga järeldus väär. Sellest tuleneb, et osaeitav otsustus pole üldjuhul ümberpööratav. (Kui on teada, S ja P välistavad või ristuvad mõisted, siis võib ka osaeitava otsustuse puhul teha järelduse ümberpööramise teel, kuid sel juhul seome ennast konkreetse interpretatsiooniga ning järeldus pole alati loogiliselt paratamatu.) S P S P SP = 0 SP = 0 A: Kõik S on P E: Ükski S ei ole P
Kui üks neist on tõene, siis teine võib olla nii tõene kui väär. Alluvus ehk subordinatsioon (subalternation) loogilises ruudus: Osajaatav otsustsus on üIdjaatava otsustuse suhtes alluv (subaltern) ehk subordinaarne: kui üldotsustus on tõene, siis on tõene ka vastav osaotsustus, ning kui osaotsustus on väär, siis on väär ka vastav üldotsustus. Üldjaatav otsustus on osajaatava suhtes allutav (superaltern). Samasugune vahekord on osaeitava otsustuse (alluv) ja üldeitava otsustuse (allutav) vahel. SUHTEOTSUSTUSED Suhteotsustused on väited suhete kohta mingite objektide vahel, nt Tartu asub Tallinnast lõuna pool. Manni ja Kati on õed. Kõik tudengid tunnevad mõnda õppejõudu. Piir suhte- ja atributiivse otsustuse vahel pole range. Nt võib otsustust Manni ja Kati on õed tõlgendada kategoorilisena: Manni on Kati õde. Kahekohalisi suhteotsustusi on kaheksat liiki. Näiteks on otsustus Kõik tudengid
annaabi.ee 
