Inversiooni- de arvu permutatsioonis (2.1) t¨ahistame I (1 , 2 , . . . , n ) abil. Definitsioon 2.2. Permutatsiooni nimetatatakse paarispermutat- siooniks (paarituks permutatsiooniks), kui tema inversioonide arv on paa- risarv (paaritu arv). Teoreem 2.2. Kui permutatsioonis ¨ ara vahetada kaks elementi, siis permutatsioon muudab paarsust. T~oestus. T~oestame esmalt teoreemi, kui permutatsioonis vahetatavad arvud on k~orvuti, s.o. permutatsioonist 1 . . . i i+1 . . . n saame permutatsiooni 1 . . . i+1 i . . . n . Paneme t¨ahele, et kummaski permutatsioonis arvudele i ja i+1 eelnevate ja j¨argnevate arvudega inversioonid s¨ailusid. Ainus inversiooni muutus tekkis u¨leminekul paarilt (i , i+1 ) paarile (i+1 , i ). Seega inversioonide arv I (1 , . . . , i , i+1 , . . . , n ) erineb ainult u
Inversiooni- de arvu permutatsioonis (2.1) t¨ahistame I (α1 , α2 , . . . , αn ) abil. Definitsioon 2.2. Permutatsiooni nimetatatakse paarispermutat- siooniks (paarituks permutatsiooniks), kui tema inversioonide arv on paa- risarv (paaritu arv). Teoreem 2.2. Kui permutatsioonis ¨ ara vahetada kaks elementi, siis permutatsioon muudab paarsust. T˜oestus. T˜oestame esmalt teoreemi, kui permutatsioonis vahetatavad arvud on k˜orvuti, s.o. permutatsioonist α1 . . . αi αi+1 . . . αn saame permutatsiooni α1 . . . αi+1 αi . . . αn . Paneme t¨ahele, et kummaski permutatsioonis arvudele αi ja αi+1 eelnevate ja j¨argnevate arvudega inversioonid s¨ailusid. Ainus inversiooni muutus tekkis u¨leminekul paarilt (αi , αi+1 ) paarile (αi+1 , αi ). Seega inversioonide arv I (α1 , . . . , αi , αi+1 , . . . , αn ) erineb ainult u
[ 94] v¨aidab olevat moondunud , mis siin tegus~ona s¨ umboliks, suled aga linnutiibade lehvitus. [ 85] , algselt on siin h¨aa¨ldusosutiks, lind o~pib lendamist. 60 176 [Henshall 88] asemel algselt u ¨tlema , praegune on viga kopeerimisest. [ 94] siin algselt nina kujutis nagu m¨arkides ja andes koos k~orvuti seisvate inimestega koos tegemise, u ¨hise tegemise. [ 85] siin t¨ahenduses u ¨tlema , mitu inimest u ¨tlemas, k~oik koos r¨a¨agivad. 176 [Henshall 88] siin krooni kujutis, [ 93] n¨ aeb samuti krooni ja rituaalkirvest . [ 94] siin kujutis t¨ahenduses esimene, on h¨a¨aldusosuti, m¨argi t¨ahendus `esimene kuningas'.
Kodukohast 97 こきょう ゆうがく 故郷 lahkumist m¨argiti s˜onadega 遊學・遊子. 議類 ⇒揺 参考 ⇒迪 議類 ⇒猶 1 siia-sinna uitama, hulkuma, mitte 5 k˜orvuti k¨aima paigal samas elu v. t¨oo¨ kohas p¨usima 6 ujuma 2 l˜obutsema 7 tantsu ja muusikaga l˜obutsema 3 ula peale minema 8 niisama n¨appima, asja-eest teist taga 4 mitte p¨usivalt meeste v naistega l¨abi midagi logistama k¨aima (litsi l¨oo¨ ma) 自 ¨ OKE
mi aste. Seet~ottu tuleb alustada nende kahe pol¨ unoomi jagamisest. Jagamistehe on kirja pandud j¨argmise skeemina: 3x4 + 8x3 + 8x2 - 37x - 10 : x3 + 2x2 - 16 = 3x + 2 3x4 + 6x3 + 0x2 - 48x 2x3 + 8x2 + 11x - 10 2x3 + 4x2 + 0x - 32 4x2 + 11x + 22 Kirjeldame seda skeemi. K~oigepealt kirjutame u ¨ lemisse ritta k~orvuti jagatava, so 3x4 + 8x3 + 8x2 - 37x - 10 ja jagaja, so x3 + 2x2 - 16. Nende j¨arele, peale v~ordusm¨arki hakkame moodustama jagatise t¨aisosa. Esitame k¨ usimuse: millega peab korrutama jagaja k~oige k~orgema astmega liiget x3 selleks, st saada jagatava k~oige k~orgema astmega liige 3x4 ? Selleks teguriks on 3x. Jagatise 113 t¨ aisosa esimene liidetav ongi 3x, ja me kirjutame selle peale v~ordusm¨arki. N¨
mi aste. Seet~ottu tuleb alustada nende kahe pol¨ unoomi jagamisest. Jagamistehe on kirja pandud j¨argmise skeemina: 3x4 + 8x3 + 8x2 - 37x - 10 : x3 + 2x2 - 16 = 3x + 2 3x4 + 6x3 + 0x2 - 48x 2x3 + 8x2 + 11x - 10 2x3 + 4x2 + 0x - 32 4x2 + 11x + 22 Kirjeldame seda skeemi. K~oigepealt kirjutame u ¨lemisse ritta k~orvuti jagatava, so 3x4 + 8x3 + 8x2 - 37x - 10 ja jagaja, so x3 + 2x2 - 16. Nende j¨arele, peale v~ordusm¨arki hakkame moodustama jagatise t¨aisosa. Esitame k¨ usimuse: millega peab korrutama jagaja k~oige k~orgema astmega liiget x3 selleks, st saada jagatava k~oige k~orgema astmega liige 3x4 ? Selleks teguriks on 3x. Jagatise 113 t¨aisosa esimene liidetav ongi 3x, ja me kirjutame selle peale v~ordusm¨arki. N¨
annaabi.ee 
