mereveega üle ujutatud ja tekkinud on vasarakujulised poolsaared ja lahed. * Aadria mere idarannik * Sumatra saare edelarannik * Tsiili lõunaosa rannik * Põhja-Norra rannik Dalmaatsia rannik Fjordrannik Fjordrannik on rannikutüüp, mille puhul kõrge kaljune rand on liigestatud fjordidega Oruliustike liikudes tekkisid pikad kitsad orud ehk troogid, mille merevesi hiljem jää sulades üle ujutas *Norra *Lääne-Sotimaa *Põhja -Iirimaa *Island *Gröönimaa Fjordrannik
lahtede või väinadega. RANNIKU KIRJELDUS Fjordrannik on rannikutüüp, mille puhul kõrge kaljune rand on liigestatud fjordidega pikkade kitsaste järskude kõrgete kallastega ja kaugele maismaasse ulatuvate sügavate lahtede või väinadega. Iseloomulik piirkondadele, kus mäed olid kunagi liustikega kaetud. Liikudes kulutasid liustikud pikad kitsad orud laiemaks, mis hiljem jää sulades mereveega üle ujutati. Oruliustike liikudes tekkisid pikad kitsad orud ehk troogid, mille merevesi hiljem jää sulades üle ujutas. KASUTATUD KIRJANDUS ·http://et.wikipedia.org/wiki/Fjordrannik ·http://et.wikipedia.org/wiki/Rannik ·http://www.google.ee/url? sa=t&rct=j&q=fjordrannik&source=web&cd=4&ved=0CDMQFjAD& url=http%3A%2F%2Fgeo1.weebly.com%2Fuploads %2F1%2F9%2F3%2F4%2F1934718%2Frannikud.ppt&ei=Jhd3T870 OOqw0QWQLTFDQ&usg=AFQjCNGq8 Af7M1R0RAz_8jOt4J0jhaaWg&cad=rja ·http://www.google.ee/search
kui kivist loodusraamat, paljastades vaatajatele erinevad ajastu kihid. Fjordrannik on rannikutüüp, mille puhul kõrge kaljune rand on liigestatud fjordidega pikkade kitsaste järskude kõrgete kallastega ja kaugele maismaasse ulatuvate sügavate lahtede või väinadega. See rannikutüüp on iseloomulik piirkondadele, kus mäed olid kunagiliustikega kaetud. Oruliustike liikudes tekkisid pikad kitsad orud ehk troogid, mille merevesi hiljem jää sulades üle ujutas. Fjordrannik on iseloomulik Norrale, LääneSotimaale, PõhjaIirimaale, Tsiilile, Alaskale, Islandile, Gröönimaale, Uus Meremaale (Lõunasaar) ja Kanadale (Labradori poolsaar). Riasrannik on rannikutüüp, mille puhul rannajoonde on lõikunud väikesed lehtrikujulised lahed, mis Biskaia lahe rannikul kannavad hispaania ja galeegi keeles nimetust ría. Need lahed on
Vooluveed on jõed, ojad kraavid ja seisuveed järved ja tiigid. 8. JUTUSTA 10 lausega kas fjordrannikust või skäärrannikust. Pikaajaliste geoloogiliste protsesside mõjul on tekkinud fjordrannikud. Fjordid on liustike kulutatud järskude veergudega U-kujulised orud. Need jäid vee alla kui meretase tõusis ning tekkisid kitsad sügavad lahed. Need ulatuvad kaugele sisemaale. See rannikutüüp on iseloomulik piirkondadele, kus mäed olid kunagi liustikega kaetud. Oruliustike liikudes tekkisid pikad kitsad orud ehk troogid, mille merevesi hiljem jää sulades üle ujutas. Selliseid rannikuid võib leida Norras, Uus-Meremaal ning Tsiilis. Eestis sellist tüüpi ei esine. 9. NIMETA 3 külma ja 3 sooja hoovust. Külmad: Kanaari hoovus, Lääne-Austraalia hoovus, Peruu hoovus Soojad: Kariibi hoovus, Norra hoovus, Golfi hoovus 10. Veeringe. JUTUSTA 10 lausega. Veeringe on vee ringkäik. Maa vesi liigub pidevalt maapinnal, üleval ja all. Ringlemise käigus
kandes maismaa kulutamisel tekkinud murendit siseveekogudesse ja ookeani. Erosioon-tahkete osakeste ja lahustunud komponentide eemaldamine algsest kivimkehadest. Põhjaerosioon-süvendamine, küljeerosioon-laiendamine. Alluviaalsed setted. 20.Jää geoloogiline tegevus: Jää tegevuse tagajärjel moodustuvad voored, otsmoreen, künklik moreenala, oosid, mõhnad ja viirsavi. Kulutav, transportiv ja kuhjav tegevus. Liustiku sulamisvee geoloogiline tegevus. Oruliustike puhul domineerib jää kulutav tegevus. Kulutus toimub vaid aktiivse liustiku puhul. Liustike tegevus soodustab erineva kaldega nõlvaosade kujunemist. Liikudes üle aluspinna haarab liustik kaasa murendmaterjali ning lihvib ja silub aluspinda, tekitades kas positiivseid või negatiivseid pinnavorme. 21.Mis on põhjavesi? Maakoore ülemise osa kivimite poorides ja lõhedes olev vesi, mis liigub raskusjõu toimel ning rõhu alanemise suunas. 22
12. Iseloomusta lühidalt eri rannikutüüpe ja seda, kuidas nad on tekkinud: fjord-, skäär-, laid- ja riasrannik, dalmaatsia rannik. Fjordrannik- rannikutüüp, mille puhul kõrge kaljune rand on liigestatud fjordidega – pikkade kitsaste järskude kõrgete kallastega ja kaugele maismaasse ulatuvate sügavate lahtede või väinadega. See rannikutüüp on iseloomulik piirkondadele, kus mäed olid kunagi liustikega kaetud. Oruliustike liikudes tekkisid pikad kitsad orud ehk troogid, mille merevesi hiljem jää sulades üle ujutas. Skäärrannik- rannikutüüp, mille puhul keerukalt liigestunud kerkival laugrannikul paiknevad skäärid – peamiselt kristalseist kivimeist koosnevad kaljusaared, paljudel juhtudel üle veepinna ulatuvad silekaljud või silekaljustikud. Laidrannik- rannikutüüp, mille puhul rannajoone lähedal paikneb väikeste
merepoolne järsem, pikkus võib ulatuda mõnesaja meetrini. Liivarannad on tekkinud enamasti lahesoppidesse (nt Pärnu lahte), kuhu merelainetus on tasasele aluspõhjale kokku kuhjanud palju liiva ja mitmesuguseid setteid. --- 69 Huvitav Jääaja jäänukiteks on kaugele maismaasse lõikuvad kitsad merelahed, mida näeme kõige arvukamalt Skandinaavia poolsaarel, eriti selle läänerannikul. Neid kõrgete kaljuste kallastega hargnevaid lahtesid, kunagisi oruliustike sänge, nimetatakse fjordideks. Fjordide maana on tuntud ennekõike Norra, aga fjordide nimetust kannavad ka mõned Läänemere rannikualadel, näiteks Taanis ja Rootsis ning isegi Soomes asuvad kitsad maismaasse lõikuvad lahed. Mõned Norra fjordid: Fjord Pikkus (km) Sügavus (m) Sogna fjord 185 1245 Hardangeri fjord 183 661 Nordfjord 110 565
annaabi.ee 
