Eesti keel on kõige tähtsam kultuuripärand iga eestlase jaoks, seega on tähtis seda hoida ka kaitsta iga halva mõjutuse eest. Samuti on väga piiripealne valdkond reklaamikeel, mis mõjutab inimesi tohutult. Ühelt poolt on tegemist avaliku keelekasutusega ja peaks nõudma, et see oleks korrektne. Kuid reklaamitegijad peavad reklaami kuntsiks ja lubavad endale kunsti vabasusi. Reklaami eesmärk on silmapaista. Üheks vahendiks on tedlik ortograafiareeglite rikkumine. Näiteks granaat, mis kirjutatakse tegelikult g-tähega, kuid Eesti Ekspressi populaarne pilalisa kirjutab seda k-ga. Samuti võiks 1 Heli Mäemat, RK31 02.01.2008 välja tuua reklaame, kus kirjutatakse sõnu suurte tähtedega
· Üksikud kogumikud haarab suurt hulka dokumente, jõukohane ka väiksemale kollektiivile · Üksikdokumendid enamasti publitseeritakse ajakirjanduses, monograafiate lisadena. Eestikeelsete tekstide publitseerimise printsiibid sõltuvalt eesmärgist: · Keeleajaloo näitlikud materjalid ei muudeta midagi · Dokumentide sisu avaldamine riskitakse kaotada murdeomapära ning normaliseeritakse kogu tekst tänapäeva ortograafiareeglite järgi · Sisu, vormi ja kohalike eripärade esitamine lisaks sõnavarale säilitatakse ka murde ja grammatika eripärad Tõs - Tõstamaa Võ - Võrumaa Rõu - Rõuge LNg - Lääne-Nigula Pal - Palamuse Urv - Urvaste Võn - Võnnu Räp - Räpina Lä - Läänemaa Pee - Peetri Vai - Vaivara Vän - Vändra Sa - Saaremaa Lüg - Lüganuse Pha - Püha
Nt sõna koer – jäetakse mõni täht kirjutamata, asendatakse neid tähti. Segistamine – sõnade sees on tähtede järjekord vale. Lisamine – isatakse mõni täht juurde, tehakse sõna pikemaks - vältevead – kirjutamisprobleemidega lapsed ei kirjuta õigsti sulghäälikuid ja samuti eksivad nad pikalt või lühemalt kirutatavate häälikute puhul. - kirjavahemärkide ja ortograafiareeglite vead - tähed valesti moodustatud – tähekuju on ebaõnnestunud. Ei pruugi üldse esineda, aga domineerivad sisuised vead. Vormiline küsimus ei pruugi mõne lapse puhul probleemiks olla. Mõne juhul ei saa laps ka ise aru, mida on kirjutanud. Probeemid peenmotoorikaga. Kui teisi probleeme ei esine, siis ainult see ei viita düsgraafiale.
tähtede ärajätmine, asendamine, segistamine, lisamine. Nt sõna koer – jäetakse mõni täht kirjutamata, asendatakse neid tähti. Segistamine – sõnade sees on tähtede järjekord vale. Lisamine – Lisatakse mõni täht juurde, tehakse sõna pikemaks vältevead – ei kirjuta õigesti sulghäälikuid, eksivad pikalt või lühemalt kirjutatavate häälikute puhul kirjavahemärkide ja ortograafiareeglite vead - ei tea, kuhu käivad punktid/komad, milliseid sõnu kirjutada suure, milliseid väikese tähega jmt. tähed valesti moodustatud – tähekuju on ebaõnnestunud. Ei pruugi üldse esineda, aga domineerivad sisulised vead. Vormiline küsimus ei pruugi mõne lapse puhul probleemiks olla. Mõne juhul ei saa laps ka ise aru, mida on kirjutanud. Probleemid peenmotoorikaga. Kui teisi probleeme ei esine, siis ainult
toetama. Need võivad olla praeguste kasutusandmete alusel koostatavad nimekirjad, nt kahesooliste nimede esinemise kohta Eestis, võõrkeelsete nimede korrektsed ja välditavad kirjakujud jne. Nimekirjad jm abimaterjalid peaksid kasutusvalmis olema selleks ajaks, kui seadust rakendama hakatakse. Eesnimepiirangud suletud loetelu alusel ei ole eesti nimetraditsiooni arvestades mõeldavad ega vajalikudki, eriti kui üldist nimepilti õnnestub eesti ortograafiareeglite kohaseks parandada või suunata. Nimekorraldajatel oleks tarvis ligipääsu rahvastikuregistri nimeandmetele, et teha otsustusi nimemoodustust puudutavates küsimustes. Näiteks laialt tarvitatavate perekonnanimede loendi koostamisel peaks aluseks olema rahvastikuregistri andmed nimede sageduse kohta. Nimede soole vastavuse üle otsustamiseks oleks tarvis teada, mis soost isikutele mingit nime kui palju on antud. Soome isikunimekomisjonil on reaalajas ligipääs rahvastikuregistri
annaabi.ee 
