uusheebrea keelt. Pärast Teist maailmasõda, kui kultuurautonoomia oli likvideeritud ja juudi hariduse saamine võimatu, oldi sunnitud valima eesti või vene tuleviku vahel. Tervele Eesti ühiskonnale sarnaselt võib täheldada ka juudi kogukonnas põlis- ja uus-asukate konflikti. Erimeelsused on tekkinud isegi usutasandil, olgugi et suurem osa Eesti 8 juute on agnostikud. Nii on judaismi traditsioonilisele ortodokssele suunale lisandunud nüüdisaegne reformistlik suund. Hoolimata selgetest assimilatsioonimärkidest on etniline eneseteadvus aga väga tugev ning juudi rahvusega samastab end suurem osa Eesti põlisjuute. Vajaduse korral võivad Eesti juudid esineda ka mõne teise rahvuse liikmena. Eesti kõrgintelligentsi kuuluvad juudid (Eino Baskin, Eri Klas, Hagi Sein jt) võivad esineda eestlasena, sest valdavad eesti keelt ja on orienteeritud eesti kultuurile. Samas võivad nad end tunda juudina
Isiksuse fenomenoloogiline käsitlus Rogers rõhutas oma teoorias kogemussfääri, tema sisemina subjektiivsust. Igaühel on omane fenomenoloogiline reaalsus, isiksuslik eripära maailma ja teiste inimeste tunnetamisel, hindamisel ja mõtestamisel. Selle käsitlusviisi järgi elab igaüks otsekui enda koordinaadistikus, mõeldes talle omaseid mõtteid, elades läbi talle omaseid tundeid, unstades või arutledes jast talle omasel viisil. See, mis tundub ortodokssele freudistile või bihevioristile teaduslikuks analüüsiks mõttetu, on humanistlikus psühholoogias saanud erilise tähelepanu osaliseks. Minakontseptsioon Mina on Rogersi järgi organiseeritud, kontseptuaalne geštalt, mis kätkeb subjekti omadusi ja selle suhteid teiste inimeste ja elu teiste aspektidega, aga ka neid suhteid hindavate väärtuskujutlustega. Rogers nägi, et kliendid käsitlesid oma paljusid probleeme väga sageli läbi mina-mõiste
Isiksuse fenomenoloogiline käsitlus Nagu teised humanistlik psühholoogid, rõhutas Rogers oma teoorias kogemussfääri, tema sisemina subjektiivsust. Igaühel on omane fenomenoloogiline reaalsus, isiksuslik eripära maailma ja teiste inimeste tunnetamisel, hindamisel ja mõtestamisel. Selle käsitlusviisi järgi elab igaüks otsekui enda koordinaadistikus, mõeldes talle omaseid mõtteid, elades läbi talle omaseid tundeid, unstades või arutledes jast talle omasel viisil. See, mis tundub ortodokssele freudistile või bihevioristile teaduslikuks analüüsiks mõttetu, on humanistlikus psühholoogias saanud erilise tähelepanu osaliseks. Minakontseptsioon Tegeldes nõustajana, Rogers nägi, et kliendid käsitlesid oma paljusid probleeme väga sageli läbi mina-mõiste. Mina on Rogersi järgi organiseeritud, kontseptuaalne gestalt, mis kätkeb subjekti omadusi ja selle suhteid teiste inimeste ja elu teiste aspektidega, aga ka neid suhteid hindavate väärtuskujutlustega
psühhoteraapias jm. Ei ole võimalik tõestada, et inimene on oma põhiloomult hea. Oluline on nende roll praktilises psühhoteraapias. Isiksuse fenomenoloogiline käsitlus. Igal inimesel oma fenomenoloogiline reaalsus, isiklik eripära maailma ja teiste inimeste tunnetamisel, hindamisel ja mõtestamisel. · Igaüks elab enda koordinaadistikus, mõeldes talle omaseid mõtteid, elades läbi talle omaseid tundeid · See, mis tundub ortodokssele freudistile või biheivioristile teaduslikuks analüüsiks mõttetu, on siin erilise tähelepanu all · Erinevalt Skinnerist on olulisem stiimulite toime mõõtmisest mõista, kuidas keegi antud olukorda mõtestab. · Üheks teiste väärtuste omaksvõtu tulemuseks on teatud mittekokkulangevus isiklike kogemuste ja isikliku mina-kontseptsiooni e. mina-mulje vahel · Kui erinevus on väiksem, on ka tagajärjed väiksemad. Kui aga erinevus on suur, viib
ordenite ja medalitega isikud, seejärel pärjakandjad ja nende vahetus, järgnes orkester, kelle järel sõitis veok puusärgiga. Rongkäik võis mööduda viimasest töökohast. Tavainimeste matustel läks ees lähedane sugulane mälestusplaadiga, seejärel matusekõneleja, puusärgikandjad ja omaksed (Järve 2007: 22). 11 Tänapäeva ortodokssele matuserongile on iseloomulik aastatega muutumatu kord: vaimulikud lähevad rongkäigu ees, preester kannab risti või ikooni, seejärel viiakse välja kirstu kaas (kitsa küljega ettepoole), seejärel puusärk. Järgnevad sugulased ja teised matusekülalised ( 1999: 522). Ilmaliku või poolkristliku matuserongi struktuur oleneb konkreetse perekonna uskumustest ja tõekspidamisest, küsitakse nõu leinakorraldajalt või tuttavatelt, mille
annaabi.ee 
