süvendatud sadam, teater, templid, suur kaubasadam, kalmistu, amfiteater, staadion, monumendid ja pühamud, kohtu, hipodroom. Tähtis ehitis Aleksandrias oli museion muusade pühamu, tollase suurima raamatukoguga. Antiookia Antiookia on linn Türgis, Hatay provintsi keskus. Asub Asi (Orontese) jõe ääres Vahemereranniku lähedal Süüria piiri lähedal. Linna asutas ja nimetas oma isa Antiochose järgi Seleukos I Nikator umbes 300 eKr. Linnas asub ka Püha Peetruse koobaskirik, mida peetakse maailma vanimaks kristlikuks kirikuks. Ateena Läbi aegade oluline linn Ateena tekkis Kesk Kreeka idapoolses osas 8. saj. eKr.Linn
kummardatakse saatusejumalanna Tychet). Suur tehnika areng. Archimedes leiutas veetõstemehhanismi nn. Archimedese kruvi. Enim arenes sõja- ja ehitustehnika. Juhtivaks hoonetüübiks saab eramaja, mille tähtsaim osa sammastega ümbritsetud aiataoline siseõu. Suurim tehnikasaavutus oli vesiveski. Hellenistlike kuningriikide pealinnades tekkisid teaduslikud keskused ja raamatukogud. Eriti tähtsad kultuuri- ja teaduskeskused olid Aleksandria Egiptuses, Pergamon ja Antiookia Orontese ääres. Ka Ateena säilis esmajoones filosoofiakeskusena. Aleksandrias rajati siia Ptolemaiose soosingu all võimas raamatukogu. Lisaks rajati kuninga õukonna juurde Museion, teaduslik asutus, mis seisis muusade kaitse all. Eri teadusharud eraldusid üha enam filosoofiast. Aristotelese õpilane Theophrastos - "botaanika isa". Aleksandria matemaatikutest oli kuulsaim Eukleides (III) saj. Ta õpetas Museionis geomeetriat. matemaatika ja astronoomia suure tõusu oluliseks eelduseks oli vana-
tõsi küll, säilis ka piirkondade traditsiooniline eripära. Linnade hulk ja suurus kasvas. Statistilised andmed küll puuduvad, kuid ei näi kahtlust, et suuremate linnade elanikkond ulatus sadadesse tuhandetesse, ületades kordades klassikalise perioodi Kreeka linnade rahvaarvu. Lähis-Ida suurimas linnas Egiptuse Aleksandrias võis peagi elada ligi miljon inimest, Aasia suuremate linnade Süüria Antiookias Orontese ja Mesopotaamia Seleukeias Tigrise kaldal elanikkond küündis arvatavasti ligi poole miljonini. Kõik kolm olid hellenistlikud uusrajatised. Kuid jätkus ka oma näo säilitanud muistsete idamaa linnade, näiteks Babüloni ja Uruki õitseng, kuigi Seleukeia Tigrisel jättis Babyloni mõneti varju. Egeuse tähtsaim kaubanduskeskus oli Rhodos, Väike-Aasia rannikul tõusis suurlinna staatusesse Pergamon, kuid tähtsuse säilitasid ka vanad kreeka linnad nagu
Assurnasirpal II (884-859) välja jõudnud Vahemere äärde. Tema poeg Salmanassar III (859-824) jätkas järjekindlalt oma isa ekspansiivset poliitikat ing korraldas mitu sõjakäiku Süüriasse, et sundida sealseid väikeriike maksma tribuute. Üksteisega vaenus olevad iisraellaste, juudalaste, moabiitide, aramite ja foiniiklaste väikeriigid liitusid, et ühiselt tõrjuda tagasi assüürlasi. Kui Salmanassar on 6. valitsusaastal võttis ette sõjakäigu Läände, kohtas ta Karkaris Orontese ääres liitunud väikeriikide sõjaväge. Puhkes lahing, mille kohta on olemas Salmanassari autentsed raidkirjalised annaalid. Peale Damaskuse ja Hamati kuningate nimetatakse selles raidkirjas sõnaselgelt iisraellast Ahabit ning tema 2000 sõjavankrit ja 10 000 mehest koosnevat sõjaväge. Iisraeli väehulga suuruse ja Ahabi nime nimetamise tõttu , aga samuti ka seepärast, et mitteomriiti Jeehut peetakse kuuluvateks assüürlastele ilmselt hästi tuntud dünastiasse, ei ole
Suur tehnika areng. Archimedes leiutas veetõstemehhanismi nn. Archimedese kruvi. Enim arenes sõja- ja ehitustehnika. Juhtivaks hoonetüübiks saab eramaja, mille tähtsaim osa sammastega ümbritsetud aiataoline siseõu. Suurim tehnikasaavutus oli vesiveski. Hellenistlike kuningriikide pealinnades tekkisid teaduslikud keskused ja raamatukogud. Eriti tähtsad kultuuri- ja teaduskeskused olid Aleksandria Egiptuses, Pergamon ja Antiookia Orontese ääres. Ka Ateena säilis esmajoones filosoofiakeskusena. Aleksandrias rajati siia Ptolemaiose soosingu all võimas raamatukogu. Lisaks rajati kuninga õukonna juurde Museion, teaduslik asutus, mis seisis muusade kaitse all. Eri teadusharud eraldusid üha enam filosoofiast. Aristotelese õpilane Theophrastos - "botaanika isa". Aleksandria matemaatikutest oli kuulsaim Eukleides (III) saj. Ta õpetas Museionis geomeetriat.
annaabi.ee 
