puumärgid, talumärgid, viljakotimärgid jne. Nõiamärk on kujutis, millele omistatakse maagilist jõudu, lootes nende abiga kaitsta oma vara ja iseend, tarvitades neid ühenduses mitmesuguste kommete ja tänapäevadega oma elus. Kui tsivilisatsioon arenes, vähenes ka usk üleloomulikesse jõududesse ja maagiasse. Kadusid ka nõiamärgid, kuid neid hakati kasutama teises tähenduses esemelises kultuuris dekoratiivses tähenduses ornamendina. Peremärkide kasutamine võis alguse saada juba ajal, kui paljud inimesed hakkasid koos põldu harima, karja kasvatama või kala püüdma. Sellisel hetkel tekkis vajadus enda eraomandi märgistamise vastu ja selleks võeti kasutusele igale perele ainuomane märk ehk peremärk. Nõiamärke om kastutatud rohkem saartel, Lääne-Eestis ning Põhja- ja Edela-Eesti rannikualadel. Peamised peremärgid e. ornamentikaelemendid: Viisnurk ehk pentagramm-
paljude muude esemete hulgas ka kulla ja hõbeda Põdra- ja kitsekujuline sküüdi sulamist, reljeefidega(sküütide elu) kaetud vaas. kuldnaast. 7.saj e.Kr On leide, mis esindavad paljude rahvastele omast nn. loomastiili. nn. loomastiil Loomastiilis kujutati ornamendina skemaatilisi, fantaasis rikkaid loomakujutisi. Loomade kehad väänlevad ja põimuvad. Enmasti on leitud metallist (pronks, kuld) esemeid, mida kasutati rõivaste, relvade või hoburakmete ehtimiseks. Kujutati metsloomi, kuid mitte reaalselt; poosid on ebaloomulikud, aga jõulised Loomadel on metsik, vihane ilme. Kärgsulatus-sulatatud kuldtraat või kuld liist moodustab kujutise kontuurid
kuld ja pruun, veinipunane, bordoo, sametroheline. Tüüpiline oli heleda ja tumeda kontrastsusele tuginev värvikäsitlus. Ornament. Barokis kasutati rikkalikult ornamenti, mida iseloomustas vormikas töötlus ja ruumilisuse taotlus. Sageli kaeti nikerdatud ornament kullaga. Levinumad ornamenditüübid olid:akantusväänel, pahkmikornament, skemaatilised taimevarred(köitraag), rullkujund, ja kõrvalestakujuliselt keerdunud plastiline ornamendimotiiv – kõhr. Palju kasutati ornamendina kartušši. Väga moodsad olid kujunduselementidena putod – (“putti”, itaalia k. “poiss”) ja rikkalik foliaaž˛ – rulluvad lehestikud, lilled. Mööbel. Barokiajastu mööbel oli suurejooneline, kurviliste ja laineliste joontega. Suurt rõhku pandi mugavusele. Korpusmööbli kujundamisel säilis arhitektuuridetailide kasutamine, eriti rõiva- ja pesukapid meenutasid oma sammaste, voluutide ja frontoonidega hoonete fassaade. Ilmusid
Sõjalise tegevuse põhiliseks jõuks oli Mõõgavendade ordu, mis oli eestlastest kaugelt kõrgemal tasemel. Madisepäeva lahing eesti tuli kokku ühtseks väeks, kuid ikka kaotati. Alternatiive vägivaldsele allutamisele: kohalikud juhid võtaksid usu omaks ja rahvas võtaks juhi eeskujul usu vastu, kuid Eestis puudus ühtne juht. Muistne vabadusvõitlus võitlus võõraste vallutajate vägivaldse vallutamise vastu. Kirja kasutati pigem kui ornamendina, kuna puudus kirja tähendus tänapäevases mõttes. Põllumajandus, maaviljelus, karjakasvatus osa tollasest kultuurist. Mida rohkem levis põllumajandus, seda rohkem levis ka karjakasvatus. Arenes välja mitmeväljasüsteem. Kündmiseks hakati kasutama härga ja atra, hiljem ka hobust. Hooned, rõhkpalkidest, samblaga tihendatud, enamasti ilma aknata, üks suur ruum, ruumi keskel oli suur kerisahi. Läti Henriku kroonikast saab ka veidi infot tollase kultuurist
Basiilikate lahenduses toetuti otseselt varakristlikele eeskujudele, uue nähtusena ilmus nelinurkse või ümmarguse põhiplaaniga kampaniil e. kellatorn, mis ei olnud põhihoonega ühendatud. Bütsantsi arhitektuuri erivormiks sai aga kuppelbasiilika, kus tsentraal-ja pikiehitis ühendati uudse arhitektuurivõtte viklite abil toestatud kupliga. Basiilika jaotati löövideks sammaste abil, samba tüves oli kannelüürideta, kapiteelil kujutatud taimemotiivid mõjuvad azuurse ornamendina, kapiteeli peale asetati veel trapetsikujuliste külgedega kiviplokk e. talum. Ehitusmaterjalina kasutati peamiselt marmorit või kohalikku kivi, hilisemal perioodil palju ka põletatud tellist. Interjöörid on rikkalike mosaiikkaunistustega või marmortahveldisega., palju kasutatakse kulda. 9.sajandist alates jälgitakse kirikute kaunistamisel ühtset kaanonit.. Sakraalehituste rohkusega paistis eriti silma Konstantinoopol. Kristliku kultuuri
annaabi.ee 
