Kapell- rahvapillidest moodustatud orkester. Rahvuslik ärkamine Seotud kultuuri ja hariduse edenemisega Hariduse aluseks kihelkonnakoolid Koolide juurde tekkisid esimesed koorid Cimse e Valga seminar koolitas välja õpetajaid (juht J.Cimse) Olulisel kohal õppekavas oli muusika Esimesed orkestrid e pasunakoorid tekkisid 19.sajandil. Suureks teguriks oli David Otto Wirkhaus e Väägvere Taaveti eestvedamine. Tema asutatud on ligi pooled 19.sajandi orkestritest. Hakati korraldama kohalikke laulupäevi ja kontserte 1865 asutati esimesed mänguseltsid Vanemuine Tartus ning Estonia Tallinnas Esimene laupidu 1869 Tartus. Seda organiseeris J.V Jannsen Osalejaid oli u 400 Kõik olid mehed Repertuaaris oli 27 laulu Kestis 3 päeva Eesti heliloojad 1. asjaarmastajad (puudub vastav ettevalimistus) 2. profesionaalid (vastav ettevalmistus olemas) esimesed heliloojad koorimuusika omad( sest ilmalikku muuusikat
Orkestri esimeste viiulite rühma juhtmängijat nimetatakse kontsertmeistriks. Tema esitab orkestriteostes viiulisoolosid. Enne proove ja esinemisi annab kontsertmeister oma viiulil a- noodi, mille järgi kõik teised muusikud oma pillid häälde panevad. NB! Jätkub järgmisel lehel! Sümfooniaorkestris pillide paigutused Eesti esimene sümfooniaorkester asutati Tartus 1900. aastal Aleksander Lätte algatusel. Tänapäeval tegutsevatest orkestritest on tuntumad ERSO ehk Eesti Riiklik Sümfoniaorkester (peadirigent Neeme Järvi), Rahvusooperi Estonia sümfooniaorkester (peadirigent Arvo Volmer ), Vanemuise teatri sümfooniaorkester (peadirigent Mihkel Kütson). ERSO Kammerorkestri koosseis on väike: 10- 12 keelpillimängijat, vastavalt teosele lisanduvad flööt, oboe, klarnet, metsasarv, klavessiin vm pillid. Mõistega "kammermuusika" tähistatakse nii
KOKKU 14 4 4 8 7 22 6 2 181 ORKESTREID: Eelpool toodud tabel 3 annab ülevaate orkestrite kuuluvusest organsatsioonide ja asutuste juurde maal ja linnas oli see suuresti erinev. Maal moodustus enamus iseseisvatest kooridest, linnades aga seltside orkestritest. Iseseisvad orkestrid pidid endale ise pillid ja noodid muretsema. Nende eest tasuti esinemiste eest saadud rahaga, mida kulutati vastavalt vajadustele. 6 Seltside orkestrid olid hädavajalikud igasuguste ürituste läbiviimisel : koosolekus, laulupeod jne. Orkestrite pillid ja noodid kuulusid tavaliselt seltside valdustesse ja viimane
Kreutzeri klaveriklassis ning täiendas end kompositsiooni ja muusikateooria alal Paul Hindemithi juures. Kõrge muusikakultuuri ja intensiivse kontserdielu tõttu võib 1930. aastate Berliini pidada Lääne-Euroopa muusikaliseks keskuseks. Neil aastail õnnestus Lukil seal kuulata mitmete maailmakuulsate pianistide esinemisi, sealhulgas juba eelnimetatud Artur Schnabeli, Wilhelm Backhausi ja Sergei Rahmaninovi kontserte. Viiuldajatest meenutab ta Fritz Kreislerit ning orkestritest muidugi Berliini Filharmoonikute esinemisi Wilhelm Furtwängleri ja Bruno Walteri juhatusel. KONTSERTTEGEVUS Bruno Luki esimesed ülesastumised publiku ees leidsid aset 1920. aastatel Tartu Kõrgema Muusikakooli õpilasõhtutel Bürgermusse saalis ning Berliini Kõrgema Muusikakooli õpilaskontsertidel. Esimesed iseseisvad sooloõhtud toimusid Berliini Kõrgema Muusikakooli õpilasena 1931. aastal Riias ja Tartus. Kava sisaldas Beethoveni, Chopini,
Band’i Evald Purkini juhatusel, mida E. Kella loetelus pole. Samas pole Narva Postimehe reklaamides mainitud kordagi Kella nimistus olevaid orkestreid, s.t tegutsemisajad ei kattu. Darling-Band’i kohta on ajalehes kirjas, et “/.../ koosseisus on 2 saksofoni ja teised moodsamad muusikariistad” 93 , mis viitab võimalusele, et neil võis olla džässilembene orientatsioon. E. Kella andmeid võib siiski suhteliselt usaldusväärseks pidada, kuna ta ise mängis ka ühes neist orkestritest (Akkord) kitarri ja noore muusikuna oli ilmselt linna muusikaeluga üsnagi hästi kursis. Tema andmetel kuulusid linna tantsuorkestrite paremikku: Merly Band, kes mängis Ilmarise, Harmonie jt pidudel; koosseis teada osaliselt: tr, s, kl, v, kindlasti pidid siia kuuluma ka trummid, võimalik, et kontrabass. Tucky Band – juhiks Otto Kell (E. Kella vanem vend, v). Koosseisust teada kolm (arvatavalt eri aegade) viiulimängijat, kl, dr. Akkord kasvas välja skautide orkestrist
edasi tegutseda Viinis. München Tellimus kirjutada Müncheni uusaasta-karnevaliks opera seria (itaaliakeelne tõsine ooper; täpsem nimetus tollal oli dramma per musica) jõudis Mozartini1780. aasta suvel. Münchenis valitses tollal juba teist aastat kuurvürst Carl Theodor, kes enne seda oli resideerinud Mannheimis ning kujundanud sellest olulise muusikakeskuse. Mannheimi orkestrit pidas Mozart oma paljudel reisidel kuuldud orkestritest parimaks mängutaseme, koosseisu ning distsipliini poolest. (Ei ole juhus, et just Mannheimist pärinesid olulised impulsid klassikalise orkestrikoosseisu ja sümfooniazanri väljakujunemisel). Ent lisaks muusikale köitis Carl Theodorit ka teater ning Mannheimis oli tugev ooperi- ning näitetrupp. Kui Carl Theodor tõi oma õukonna üle Münchenisse, võttis ta kaasa ka orkestri ja lauljad.
annaabi.ee 
