Eliisabeti kirikuõpetaja Johann Heinrich Rosenplänter toetas teatrimaja. Pärast tema surma proovis kirik mitmel korral sellest patusest lõbuasutusest lahti saada, kuid see ei õnnestunud. Ruumi kasuti vaid suvel, valgustati lampide ja küünaldega, ehiti kaskedega. Istmeid polnud, et ruum rohkem mahutaks, ka lava ehitas iga näitetrupp etenduse jaoks ise. 1821. aastal tehti põhjalik ümberehitus, valmis lava ja orkestriruum, pandi saali istmed, ehitati garderoob ja einelaud. 1893. aastal hoone lammutati. 1809. aastal avas Tallinna asjaarmastajate teater esimese kivist teatrimaja Eestis, seda nimetati Tallinna Saksa Teatriks. See asus Laia tänava alguses, praeguse Nukuteatri kohal. Seal oli ligi 600 istekohta ja seda peeti Euroopa kaunimaks teatriehitiseks. Mängiti kolm korda nädalas. Teater hävis tules 1855. aastal ja pärast ülesehitamist on ta veel kaks korda maha põlenud
kasutada kohalikku paekivi. Programmi järgi pidi teatrisaal mahutama 600 inimest ja saalil pidi olema kaks rõdu. Enne seda aega olid rõdud ehitatud sammaste peale, aga 20. sajandi alguses hakati kasutama raudbetooni, mis lubas rõdud uutmoodi projekteerida, nii et ükski istekoht ei pidanud enam jääma sammaste taha. Teater ehitati küll peamiselt sõnalavastuste 3 jaoks, aga seal pidi olema võimalik mängida ka oopereid ja operette. Orkestriruum pidi mahutama 25-30 muusikut. Nõutud oli ka 90 ruutmeetri suurune restoran keldrikorrusel. Konkurss loeti väga õnnestunuks, sest sinna laekus 61 tööd Saksamaalt, Austriast, Soomest ja Venemaalt (Peterburist ja Riiast). Züriisse kuulusid linnainsener Carl Jakoby, pankurid Johann Scheel ja Edgar Jöppener, Riia Polütehnilise Instituudi professor Johannes Koch ning teatriehituse spetsialist Peterburist, Aleksander Hammerstedt. Parimaks tööks tunnistati
külje alt seda patust lõbustusasutust lahti kangutada, kuid see ei õnnestu. Hoone lammutatakse alles 1893 kiriku juurdeehituse käigus. Ruumi kasutatakse ainult suvel, valgustatakse lampide ja küünaldega, ehitakse kaskedega, nagu külades simmanite ajal rehealused. Istmeid pole, et ruum rohkem mahutaks. Puudub ka lava - selle ehitavad sissesõitnud näitetrupid iga kord ise. 1821 teostatakse hoone põhjalik ümberehitus, valmib alaline lava ja orkestriruum, publiku jaoks pannakse saali istmed, ehitatakse riietehoiuruum ja einelaud. 1824. Esimene tervenisti eestikeelne teatrietendus Pärnus. Tallinna saksa teatri näitetrupp esitab August von Kotzebue komöödia "Der Trunkenbold" (Lakekauss) Peter Andreas Johann Steinsbergi eestinduses ja kohanduses kahevaatuselise jandina "Permi Jago unne-näggo". 1875. Pärnu kandi aktiivsemad käsitöölised, meistrid, kaupmehed ja haritlased koostavad Vanemuise seltsi eeskujul ja C. R
patust lõbustusasutust lahti kangutada, kuid see ei õnnestu. Hoone lammutatakse alles 1893 kiriku juurdeehituse käigus. Ruumi kasutatakse ainult suvel, valgustatakse lampide ja küünaldega, ehitakse kaskedega, nagu külades simmanite ajal rehealused. Istmeid pole, et ruum rohkem mahutaks. Puudub ka lava - selle ehitavad sissesõitnud näitetrupid iga kord ise. 1821 teostatakse hoone põhjalik ümberehitus, valmib alaline lava ja orkestriruum, publiku jaoks pannakse saali istmed, ehitatakse riietehoiuruum ja einelaud. 1824 Esimene tervenisti eestikeelne teatrietendus Pärnus. Tallinna saksa teatri näitetrupp esitab August von Kotzebue komöödia "Der Trunkenbold" (Lakekauss) Peter Andreas Johann Steinsbergi eestinduses ja kohanduses kahevaatuselise jandina "Permi Jago unne-näggo". 1875 Pärnu kandi aktiivsemad käsitöölised, meistrid, kaupmehed ja haritlased koostavad Vanemuise seltsi eeskujul ja C. R
ainestikul. Lõputu meloodia asemel kohtame siin ka lõpetatud numbreid ja suuri rahvaolustikulisi stseene. Wagneri suurejoonelised ooperiplaanid ei olnud hästi teostatavad tavalisel ooperilaval. Bayreuthis (Põhja-Bayeris), kuhu Wagner 1872.a elama asus, ehitati spetsiaalne teater Wagneri teoste ettekandmiseks. See oli ebatavaline ooperiteater: amfiteatritaoline vaatajate saal mahutas 2000 inimest, lava oli suur, orkestriruum varjatud vaatajate pilkude eest. Esimene "Nibelungide sõrmuse" etendus Bayreuthis toimus 1876.a. (hiljem hakati korraldama järjekindlalt nn. "Wagneripidustusi", millede kavadesse lülitati ka Wagneri teisi teoseid). Sellel ajal oli Wagnerist-revolutsionäärist saanud juba reaktsionäär ja ka saksa marurahvusluse esindaja. Wagneri ideeline ummik peegeldus ta viimases ooperis "Parsifal", milles ta jõudis äärmuseni. Helilooja ise nimetas seda "pidulikuks
Organ Orel Drum Trumm Ballet Ballett Drama Sõnalavastus Musical Muusikal Puppet show Nukuetendus Actor/actress Näitleja/näitlejanna Stage Lava Conductor Dirigent Orchestra pit Orkestriruum Seat Iste Stalls Esimesed read Dancer Tantsija Box office Teatrikassa Comedy Komöödia Row Rida Cloakroom Riietehoid Audience Publik Circle Rõdu Matinee Päevane etendus
annaabi.ee 
