Rahvuslikku helikeelega. vanad kombed ja tavad. Muinasjuttudel põhinevad ooperid ,,Kuldkikas", ,,Surematu Kastsei" ja ,,Muinasjutt tsaar Saltanist" Programmilisus ,,Vägilassümfoonia" (II orkestripilt ,,Öö Lagedal mäel" ja klaverisüit sümfooniline pilt ,,Sadko", süit ,,Antar", süit sümfoonia) ,,Pildid näituselt" ,,Seherezade" Teiste rahvaste muusika ,,Polovetside tants" (Kasahhi Süit ,,Antar" (programm araabia muinasjutust), süit intonatsioonid
Modest Mussorgski Tulihingeline demokraat, ,,Võimsa rühma" liige, tõestas, et muusika on võimeline ühiskondlikes küsimustes kaasa rääkima, suurim kriitiline realist vene muusikas, helikeele uuendaja, oopereid nimetas muusikalisteks rahvadraamadeks, näitas minevikusündmuste kaudu olevikku. [,,Boriss Godunov" (ooper), ,,Pildid näituselt" (klaverisüit), ,,Öö lagedal mäel" (programmiline orkestripilt)] Nikolai Rimski-Korsakov [,,Lumivalgeke" (ooper), ,,Seherade" (sümfooniline pilt)] Pjotr Tsaikovski Kirjutas oma elu VI sümfooniasse, [,,Jevgeni Onegin" (ooper, sümfoonia), ,,Pähklipureja" (ballett), ,,Jolanthe" (ooper), ,,Uinuv kaunitar" (ooper), ,,Padaemad" (ooper)] Franz Schubert [,,Ilus möldrineiu" (soololaul), ,,Talvine teekond" (soololaul), ,,Lõpetamata sümfoonia" (sümfoonia)].
vokaalmuusikal, programmilisel muusikal MODEST MUSSORGSKI (1839-1881) Suurim uuendaja "Võimsas rühmas" M. Mussorgski: "Elu tuleb kujutada ilma kassikullata" Vaenulik ilustamise ja idealiseerimise vastu Looming põhineb rahvalaulu elementidel Helikeel uudne ja julge, eirates rangeid harmoonia reegleid LOOMING Sageli pärineb ainestik ajaloost Domineerib vokaalzanr Satiiriline laul "Kirp" Ooperid: - "Boriss Godunov" - "Hovanstsina" Klaverisüit "Pildid näituselt" Orkestripilt "Öö lagedal mäel" ALEKSANDR BORODIN (1833-1887) Andekas keemik ja suur muusik 29-a liitus Balakirevi ringiga Teoste arv üliväike, kuid kõik on tuntud Meloodiad voolavad ja laulvad Lemmikteemad: rahvakangelased ja vägilased Eeskujuks Mihhail Glinka looming Eratundides õppis muusikat LOOMING Muusika viib kuulaja vene muistsetesse vägivallaaegadesse Ooper "Vürst Igor" Sümfoonia nr 2 ("Vägilassümfoonia") Sümfooniline poeem "Kesk-Aasia steppides"
(1839-1881) Suurim uuendaja “Võimsas rühmas” M. Mussorgski: “Elu tuleb kujutada ilma kassikullata” Vaenulik ilustamise ja idealiseerimise vastu Looming põhineb rahvalaulu elementidel Helikeel uudne ja julge, eirates rangeid harmoonia reegleid LOOMING Sageli pärineb ainestik ajaloost Domineerib vokaalžanr Satiiriline laul “Kirp” Ooperid: - “Boriss Godunov” - “Hovanštšina” Klaverisüit “Pildid näituselt” Orkestripilt “Öö lagedal mäel” ALEKSANDR BORODIN (1833-1887) Andekas keemik ja suur muusik 29-a liitus Balakirevi ringiga Teoste arv üliväike, kuid kõik on tuntud Meloodiad voolavad ja laulvad Lemmikteemad: rahvakangelased ja vägilased Eeskujuks Mihhail Glinka looming Eratundides õppis muusikat LOOMING Muusika viib kuulaja vene muistsetesse vägivallaaegadesse Ooper “Vürst Igor” Sümfoonia nr 2 (“Vägilassümfoonia”)
temaatikat: 'Klassik', 'seminarist'. Populaarsed on vokaaltsüklid:'Pildikast', ' päikeseta', ' tsükkel surma laulud ja tantsud'. Ta oli väga kriitiline kõigega, mis teda puudutas ning ka paljudesse inimestesse, kes teda ümbritsesid. Temast levitatakse müüti, nagu ta poleks loominguline inimene. Osaliseks põhjuseks kindlasti ta lihtrahvaarmastus. Kõigele vaatamata kirjutab ta innukalt edasi, Looming: valmib hulk tähelepanuväärseid teoseid:1-sümf', sümf. Poeem Podibra, orkestripilt ,,öö lagedal mäel". Olulisim koht on ooperitel, millele on ise kirjutanud libreto. 2 on väga tuntud:" Hovanstsino" ja ,,Boriss Godunov". Sellest ooperist on säilinud palju eri versioone, esimene 1869st, aga ettekanti 1980 Estonias. 1988 on Estonia sama etendusega Pariisis. Ta oopereid on ümbet töötanud Korsakov ja sostakovits. Tuntud ooperid on veel 'Sorotsitsõ aastalaat', 'naisevõtt'. Klaverimuusikas on kindlasti
sünteesil. Vormiliselt on ka teosed läbi komproneerimata (st. puudub kindel ülesehitus). Mussorgski loomingu loetelu: Laulud ("Kalistrat", "Hällilaul Jejomuskale", "Vaeslaps", "Kirp") 2 lõpetatud ja 3 lõpetamata ooperit (lõpetatud: "Boriss Godunov", "Hovanstsina") klaverisüit "Pildid näitusel" orkestripilt "Öö lagedal mäel" Tsaikovski seos Eestiga: Pjotr Tsaikovski veetis Haapsalus 1867. aasta suve. Ta oli tollal 27-aastane ja oma kuulsuse lävel. Haapsalus tegi ta tööd (peamiselt ooperi ,,Vojevood" kallal) ja käis varahommikuti jalutamas. Kivipink Tagalahe ääres asub piirkonnas, kus Tsaikovskile olevat meeldinud päikesetõusu imetleda. Piltlikult öeldes said Pjotr Tsaikovski ja eesti talutüdruk Mari kokku Haapsalu rannapromenaadi kivist pingil, kus nad istuvad
7 lipitsemine ja rumalus). Ooperid ,,Boriss Godunov" ja ,,Hovanstsina" (selle lõpetas Rimski- Korsakov ning see esietendus 1886. aastal) on muusikalised rahvadraamad. Nendes osalevad rahvamassid, kes muutsid ooperi sündmustekäiku. Tähtsal kohal on ka kurjus. Mõlemad ooperid on ajaloolise sisuga. ,,Sorotsintsõ aastalaat" on lüürilis-koomiline olustikuooper, mis esietendus aastal 1917. Selle teose lõpetas Cui. Sealt on pärit fantastiline orkestripilt ,,Öö lagedal mäel", mis on tõeliselt deemonlik nõiasabat. Ulatuslik on Mussorgski sotsiaalse, satiirilise ja traagilise temaatikaga laululooming (üle 60 laulu). Tuntud on tsüklid ,,Päikeseta" (1874), ,,Surma laulud ja tantsud" (1877) ja ,,Lastetuba" (1872). 2.2.1. Tähtsamad teosed · 1869 ooper "Boriss Godunov" · 1872 soololaulude tsükkel ,,Lastetuba" · 18721880 "Hovanstsina" (Nikolai Rimski-Korsakov lõpetas selle 1883)
annaabi.ee 
