terviklikuks looks ja ei kujutanud endast enam rida erinevaid üksteisest eraldisesivaid pildikesi. Muusika aitas publikul paremini mõista, mis laval toimub ja toetas sealset tegevust. Ilma orkestrita oleks peale selle muudatuse jõustumist kogu etendus poolikuks jäänud. Lisaks kõigele eelnevale anti orkestrile suur osa tegevuse edasiviimisel. Orkester ei mänginud enam lihtsalt taustaks vaid neid samu emotsioone, mida anti edasi laulu ja sõnadega püüti kanda ka orkestrimuusikasse. Orkestrimuusika muutus keerulisemaks tänu oma pidevatele sümfoonilistele arendustele. Muusika oli seotud üheks tervikuks. Miu arvates oli see väga oluline edasiminek ja samm tänapäevase ooperi tekkimise suunas. Kõik need muudatused on minu jaoks positiivsed ja saanud reegilteks ka tänapäeva ooperimaailmas. Kõik muudatused täiustasid tunduvalt olemasolevat süsteemi ja aitasid ooperit publikule arudaadavamaks ja kaasakiskuvamaks muuta. Wagner tõigi publiku saali
,,Aastaajad" ,,Sümfoonia nr 45 fis-mollis" ,,Loomine" Mozart 5 fakti elust *Esimeseks õpetajaks oli Mozartile tema isa. *Ta on loonud 41 sümfooniat. *Ta sündis 1756.aastal ning suri 1791.aastal. *Ta sündis perre seitsmenda lapsena. *Tema sünnilinnaks on Salzburg. 5 muusikutöö põhimõtet või loomingupõhimõtted *Hakkas juba lapseeas esinema palju ning reisis ringi Euroopas. *1770.aastatel komponeeris Mozart kõige suurema osa oma vaimulikest teostest. *Hiljem ilmusid orkestrimuusikasse dramaatilised jooned, jõulised karakterid ja väga isikupärane väljenduslaad. *Korraldas kontsertreise. *Pärast ema surma olid teosed tõsisemad võrreldes varasematega. 5 tähtteost ,,Väike öömuusika" ,,Võluflööt" ,,Don gioavanni" ,,Figaro pulm" ,,Pariisi sümfoonia" Beethoven 5 fakti elust *1787.a sõidab Beethoven Viini ja kohtub Mozartiga. *Sündis 1770.a detsembris, Bonnis. *Beethoveni esimene avalik esinemine toimus seitsmeaastaselt.
meloodia esikohal, õrnad lood. 7. Ferenc Liszt- Ungari helilooja, 19.saj kuulsaim pianist. Väga palju reisis, andis kontserte (käis ka Tartu Ülikoolis). Dirigent, muusikakirjanik. Väga suur uuendaja. Tahtis erinevaid klaverikõlasid, nagu orkestril, rajas uue klaverimängu stiili. Suur prog. muusika pooldaja. On kirjutanud palju klaveriteoseid, nt: „Armuunelmad“ ; „Ungari napsoodiad“- lisaks ka palju orkestrimuusikat. Tõi orkestrimuusikasse uue zanri- sümfooniline poeem. 8. Johannes Brahms- Saksa helilooja, elu 2sel poolel tegutses Viinis. Helilooja, pianist, dirigent. Viini klassikute traditsioonide jätkaja. Oli mitteprogrammilise ehk puhta muusika veendunud pooldaja. Tema muusika oli tundeküllane, sügav, mitmekülgne. Väga kuulus sümfoonik- kirjutas 4 sümfooniat. Kirjutanud ka klaveriteoseid, laule: „Hällilaul“, koorilaule. On kirjutanud Ungari tantse (2 klaverit).
- Otsesteks allikateks ka ragtime ja bluus. Ragtime - Hiilgeaeg ligikaudu 1890-1915. - Arendasid välja mustanahalised (lõuna-ja lääneosariikides) kõrtsides ja tantsusaalides. - Esimene stiil, mida aksepteerisid ka valged. - Algul vaid klaverimuusikas (kirjapandud, puudus improvisatsioon). - Paarisarvulises taktimõõdus ja marsitempos. - Scott Joplin - peetakse ragtime kuningaks. - Hiljem kandus ka orkestrimuusikasse. Bluus - Kujunes 19.saj teisel poolel Ameerika lõunaosariikides. - Algul peamiselt kitarr või bandžo saatel soololaul. - Hääl libiseb veerandtoonide kaupa, nagu lauldaks mustalt. - Blue notes, nukker alatoon - Oluline roll improvisatsioonil - Koosneb 3 fraasist: 2 esimest korduvad meloodiad, 3. uuel materjalil. - Hiljem hakati esitama nt klaveril ja kitarril ning hiljem orkestrimuusikana - Bessie Smith, Blind Lemon Jefferson, B.B. King
Ühtekokku jõudis Mozart oma lühikese eluaja jooksul komponeerida üle 600 teose. Orkestrimuusika Mozart oli Haydni kõrval 18. sajandi lõpu üks eredaim orkestrihelilooja ning ligi 50 sümfooniat on tema orkestriloomingu teljeks. 1773. aastaks, mil Mozart asus Salzburgi õukonna teenistusse, oli ta loonud juba üle 30 divertimentlikus (meelelahutuslik tsükliline teos) laadis sümfoonia. Järgnenud aastad lõid tema loomingusse sisulise murrangu: orkestrimuusikasse ilmusid dramaatilised jooned, jõulised karakterid ja väga isikupärane väljenduslaad. See ilmneb ka neil aastail kirjutatud kümnes sümfoonias. Pariisireisi ajal 1778. aastal sai Mozart tellimuse kirjutada sümfoonia, kus ta oli esimest korda võimalus kasutada oma aja kohta suurt sümfooniaorkestrit. Pärast seda ta kammerliku ja meelelahutusliku orkestristiili juurde enam tagasi ei pöördunud. Viimasel elukümnendil
Esialgu eksisteeris ragtime vaid klaverimuusikas. Tüüpilise ragtime'i pala rag'i vorm meenutab mitmest osast koosnevat marssi. Pianisti vasak käsi mängib kindlas tempos harm ooniat "bass-akord-bass-akord",paremaskäeson tugevastisünkopeeritud meloodia. Niisugune kõikuv rütm ongi ragtime'iainsaksafroameerikalikuks elemendiks,muuspärineb juba euroopalikust muusikast. Ragtim e'i varasemad esitused on säilinud automaatklaveri rullidel. Hiljem kandus ragtime ka orkestrimuusikasse. Mõnigi varane jazzorkester võttis oma nimetuseks ragtime band. Kuigi suur osa ragtime'iheliloojatestkuulusid valgete muusikute hulka ja paljud neist olid naised, on tuntuimaks jäänud pianist ja helilooja Scott Joplin (18681917),kelle "Maple Leaf Rag"("V ahtralehe rag")on tänapäevani populaarne. Paremini kui ükskõik millist teist jazzivormi iseloomustavad ragtime'isõnad: "M ustademoel m ängitud valgetem uusika". 8. NEW ORLEANSI JAZZ (sajandivahetus)
ei ole. Tihti on 3 erinevat muusikalist materjali: A, B ja C (AABBCCA). Tuntuks said ka tantsud: Cakewalk, Two-Step ja Slow drag. Esialgu eksisteeris ragtime vaid klaverimuusikas. Tüüpilise ragtime'i pala rag'i vorm meenutab mitmest osast koosnevat marssi. Pianisti vasak käsi mängib kindlas tempos harmooniat "bass- akord- bass- akord", paremas käes on tugevasti sünkopeeritud meloodia. Ragtime'i varasemad esitused on säilinud automaatklaveri rullidel. Hiljem kandus ragtime ka orkestrimuusikasse. Mõnigi varane jazzorkester võttis oma nimetuseks ragtime band. Kuigi suur osa ragtime'i heliloojatest kuulusid valgete muusikute hulka ja paljud neist olid naised, on tuntuimaks jäänud pianist ja helilooja Scott Joplin (1868- 1917), kelle "Maple Leaf Rag(1899)" on tänapäevani populaarne. Tema mäng oli pigem eurooplaik ja seda võib tõdeda ka faktist, et ta on kirjutanud 2 ooperit. Ragtime'I nõ loojaks peetakse meest nimega Ernst Hogan, kes oli ka ühtlasi esimene
annaabi.ee 
