Teostele oli iseloomulik küpsus ja jõuline väljendus. Nimeta vähemalt 4 Mozarti ooperit. „Figaro pulm“ „Võluflööt“ „Don Giovanni“ „Haaremirööv“ 16. Ludwig van Beethoven Millises füüsilises seisundis kirjutas Beethoven oma viimased teosed? Kurdina Mis oli Beethoveni põhipill ja kuidas ta seda kasutas? Klaver, ta kasutas seda jõulisemalt ja otsis pillist uusi orkestraalseid värve ja mitmepalgelist kõla. Nimeta mõned Beethoveni peateosed (sümfooniad) ja selgita, miks need on erilised. 3. sümfoonia - Algul oli teos pühendatud Napoleonile, kuid pärast seda, kui viimane end keisriks kuulutas, raevus helilooja ja rebis pühendusega tiitellehe puruks. 5. sümfoonia - Beethoveni lemmiksümfoonia, parim näide teose temaatilisest terviklikkusest. 9. sümfoonia - Beethoveni elutöö kokkuvõtteks. Selle teose kulminatsioon saabub finaalis, kus
elu lõpuni. Tema klavreiloomingus on väga tähtsal kohal sonaadid. Helilooja kirjutas neid kogu elu jooksul ja nendes peegeldub tema helikeele areng. Võrreldes Mozarti ja Haydniga on Beethoveni sonaadid suurema kõlajõu ja tugevamate kontrastidega. Tuntumad sonaadid on ,,Pateetiline", ,,Kuupaistesonaat", ,,Appassionata". Beethoven käsitles klaverit varasematest meistritest hoopis jõulisemalt ning otsis pillist uusi orkestraalseid värve ja mitmepalgelisemat kõla. Ludwig van Beethoven on vaieldamatult üks suuremaid nimesid maailma muusikaajaloos. Tema muusikat iseloomustab nii jõuline dramatism ja pateetilisus kui ka lüürilisus. Beethoveni looming on siiani väga hinnatud ja armastatud. Kindlasti jättis ta muusikaajalukku endast sügava jälje.
(impromptu pr.k. ettevalmistamatult, improviseerides loodud) ja "Muusikaline hetk" (moment musical). Tema lühipalu iseloomustavad tundeküllased meloodiad kõrvuti dramaatiliste karakteritega. Soololaulust teema ja pealkirja saanud "Rändurfantaasia"1822 näitab juba kõrgromantismi klaverimuusika suundumusi: sonaaditaoline neljast osast koosnev teos on ühendatud tervikuks ühiste motiivide ja rütmidega. Monotemaatilisus ja virtuoosne klaveripartii, kus on kasutatud orkestraalseid võtteid (keelpillitremolo imiteerimine) ennetab Liszti klaveristiili. Richard Wagner (1813- 1883 ) Ta sündis 1813.a. Leipzigis. Politseinikust isa suri samal aastal ja Wagneri eest hoolitses võõrasisa näitleja Ludwig Geyer. Wagneri koolipõlv algas Dresdenis Geyeri nime all, võõrasisa suri 1821.a. 1827.a. elas perekond jälle Leipzigis ja Richard sai tagasi Wagneri nime. Muusikatunnid algasid 1830 Toomase-kiriku kantori juures
nimetused eksprompt (impromptu pr.k. ettevalmistamatult, improviseerides loodud) ja "Muusikaline hetk" (moment musical). Tema lühipalu iseloomustavad tundeküllased meloodiad kõrvuti dramaatiliste karakteritega. Soololaulust teema ja pealkirja saanud "Rändurfantaasia"1822 näitab juba kõrgromantismi klaverimuusika suundumusi: sonaaditaoline neljast osast koosnev teos on ühendatud tervikuks ühiste motiivide ja rütmidega. Monotemaatilisus ja virtuoosne klaveripartii, kus on kasutatud orkestraalseid võtteid (keelpillitremolo imiteerimine) ennetab Liszti klaveristiili. On kirjutanud 9 sümfooniat, neist 3 on lõpetamata. Lõpetamata sümfoonia h-moll (loodud 1828). See on esimene romantismi ajastu sümfoonia. Sellel on kaks osa. Säilinud on ka helilooja visandid ja märkmed kolmanda osa jaoks. Oma "Lõpetamata sümfoonias" on Schubert väljendanud hapraid unistusi, kurba ärevust, helgeid lootusi ja elu karmi halastamatust. Kord on muusika
A. Salieri. Teoseid on kuskil üle 800. Pöördelise tähtsusega Liszti kujunemises oli tema kohtumine Paganiniga 1831.a. 1835.a.sai alguse kooselu krahvinna Marie d´Agoult´ga, kellega tal oli kolm last. 3 1833.a. tehtud klaveritranskriptsioon Berliozi "Fantastilisest sümfooniast" näitas klaveril uusi orkestraalseid kõlavärve. Sellele lisandus umbes 400 ooperi, sümfoonia soololaulude transkriptsiooni ja parafraasi. Vaatamata orkestraalsusele, maksimaalse emotsionaalsuse taotlusele ja tehnilistele raskustele on Liszti klaverikäsitlus ratsionaalne ja väga pianistlik. Juba noorukina tundis Liszt huvi usuküsimuste vastu. Ajajooksul tekkis tõsine vajadus pühenduda religioonile. 1865.a. pühitsetigi Liszt Roomas Santa Maria del Rosario kloostris abtiks.
annaabi.ee 
