otsustada jäi kas see on vaba või orjanduslik. 1808,a keelati orjade sissevedu. Puuvillakasvatuse laienemise tõttu muutus orjus majanduslikult tulusaks ning teravdas järjest enam põhja- ja lõunaosariikide suhteid ja tõusis riiklikuks probleemiks. Lõunas peeti orjust iseenesestmõistetavaks, ka vabad farmerid ja vaesed toetasid orjust, kuna kartsid et vabastamise järel võiksid neegrid hakata nendega maa pärast võistlema. Põhjas levis üha enam orjusevastane hoiak. Kujunes friisoilerite liikumine, mis võitles orjuse levimise vastu USA läänealadele. 1830,aastatel elavnes abolitsionistlik liikumine, mille eesmärgiks oli orjuse kaotamine. Üheks võitlemise viisiks sai orjade põgenemise organiseerimine lõunast vabadesse osariikidesse. Selleks loodi maa-aluse raudteena tuntud salateede süsteem, mis aitas vabadusse üle 40 000 orja. Hoolimata abolitsionistide aktiivsest tegevusest, ei levinud orjusevastane hoiak ühiskonnas eriti.
Ühendriikide sisepoliitilises elus käis 19.sajandil võitlus kahe partei föderalistide ja demokraatide vahel. Demokraatlik partei esindas eelkõige lõunaosariikide orjapidajaid. Föderalistid esindasid põhjaosariikide kodanluse huve. 1854.aastal loodi põhjaosariikide kodanluse, farmerite ja kujuneva haritlaskonna huvide kaitsmiseks Vabariiklik Partei. Uue partei nõudmine oli läänealade vaba kasutamine kõigile soovjatele ja orjuse kaotamine. Põhjas levis üha rohkem orjusevastane hoiak. Kujunes friisoilerite liikumine, mis astus välja selle eest, et orjust ei laiendataks läänealadele, kus pole veel osariike asutatud. Levis ka abolitsionistlik liikumne, kes pidasid orjust ühiskonnale kahjulikuls ja amoraalseks ja asutasid mitmesuguseid ühinguid ja orjusevastaseid ajalehi. Orjuse vastu võideldi ka neegerorjade põgenemise organiseerimine Lõunst põhja nn maa-aluste raudteedena tuntud salateede võrgustiku kaudu.
tuleks vabaks lasta, sest mõjuvõimsad inimesed ei tahtnud, et orjust laiendatakse läänealadele, mis olid veel asustamata. Selle tagajärjel, aga orjade arv vähenes ja nende õiguslik seisund paranes. Põllumajanduses tuli aga orjade asemele kolonaat. Juba 1808 aastal keelati osade orjade sissevedu Ühendriikidesse. Sellega lootsid orjad, ennast vabaks saada, kuid ainult üle 40 000 orja said vabaduse hõngu tunda. Kuid abolitsionistliku aktiivse liikumisel oli vaid väike abi , sest orjusevastane hoiak ühiskonnas ei levinud. Paljudes riikides pidid orjad veel asendama masinaid ja loomi. Nad pidid tegelema kõigega. Kuid orjadel oli unistus saada vabaks, neil ei kadunud kunagi see lootus, sest nad uskusid, et kord varsti jõuab see aeg, kus inimesed saavad aru, et ka nemad on samasugused inimesed, kuid ainult teise nahavärviga. Nad olid tihti kurvad ja väsinud, sest nad said piitsa, sellepärast tehtigi abolitsonistlikliikumine, et see
20.Mis oli dominioon? Too näide! Briti impeeriumi koosseisus omavalitsusega asumaa (Austraalia, Kanada). 21.Mida kujutas endast hiilgav isolatsioon ja miks saadi ajada? Tahtis hoida oma käed vabad, ei soovinud püsivaid liitusid teistega. Inkale sai ainult merelt kallale ja laevastik oli hea. 22.Miks puhkes USA kodusõda? Sisepoliitiline kriis, orjanduse lahkhelid. 23.Mis aastatel see toimus? 1861 1865. 25.Kes oli A.Lincoln? USA president, hinnatud kui aus&õiglane&orjusevastane. 26.Miks oli USA lõuna sõjas edukam? 27.Millised reformid viis läbi A.Lincoln? Konföderatsiooni osariikides kaotati orjus, jaosmaade seadus. 28.Miks USA tööstus arenes kiiresti? Maavarad, arvukas sisserännanud tööjõud. 29.Mis oli trust? Monopol ehk majandusühendus. Ühendatud oli tootmine, varustamine ja turustamine. Enamasti osanikud pangad. 30.Milliseid reforme viis läbi T.Roosevelt? tugevdati järelvalvet trustidel, raudteedel, toiduainetel, ravimitel.
Lõunas peeti orjust enesestmõistetavaks Põhjas seevastu kujunes isegi friisoilerite liikumine, mis nõudis, et orjust ei laiendataks läänealadele, kus polnud veel osariike asutatud 1830.aastatel elavnes abolitsionistlik liikumine, mille eesmärk oli orjapidamine kaotada Organiseeriti neegerorjade põgenemisi Lõunast orjusevabadesse põhjaosariikidesse (loodi keeruline maa-aluse raudteena salateede süsteem) Abolitsionistide aktiivsest tegevusest hoolimata ei muutunud orjusevastane hoiak ühiskonnas siiski valdavaks Abraham Lincoln ja setsessioon 19.saj keskpaigaks olid Ühendriigid jõudnud sügavasse sisepoliitilisse kriisi, keskmeks endiselt orjanduse küsimus 1852.a ilmus Harriet Beecher-Stowe' romaan "Onu Tomi onnike", mis iseloomustas tabavalt vaba ja orjandusliku ühiskonna vastuolisid ja mis aitas kaasa orjusevastase hoiaku levikule Orjuse kaotamist pooldas Vabariiklik Partei, mille kandidaat valiti Abraham Lincoln valiti 1860.a presidendiks
· Lõunas istandused, plantaatorid monokultuur puuvill + suhkrupeet, tubakas · Põhi farmid, vabrikud, masinaline tootmine, kujunes välja transpordivõrk · Raudtee 1920-30 sidus erinevad piirkonnad ühtseks tervikuks · Lääne aladele liikusid nii Põhja farmerid kui Lõuna plantaatorid = kujunes vastuolu orjuse küsimuses · 1808 keelati orjade sissevedu USAsse · 1860 oli 4 mil orja · Põhjas levis orjusevastane hoiak, kujunes friisoilerite liikumine lääne aladele ei tohi levida orjus · Abolitsionism pidasid orjust üh kahjulikuks, amoraalseks rahumeelsel teel · Maa-alune raudtee kujundlik väljend, hakati salaja orje Põhja aladele toimetama salateede süsteem vabaks sai ligi 40 000 orja · 1853 ''Onu Tomi onnike'' ilukirjanduslik teos, mis mõistab hukka orjuse · 1860 sai presidendiks vabariiklane Abraham Lincoln
annaabi.ee 
