tõdema, et ka Kahk näeb, iseloomulikult nõukogude ajalookirjandusele, klassivõitluse teooriat kui peamist liikumapanevat jõudu agraarreformide läbiviimisel talupoegade antifeodaalse võitluse elik rahutuste kaudu. Nõnda on Kahk ka teoses selgesõnaliselt väljendanud, et baltisaksa uurijate, kirjutajate töid 1858. aasta talurahvarahutuste kohta ei maksa pea millekski pidada. Viimaste eesmärk on olnud vaid õigustada ning seletada oma feodalistliku, orjastavat tegumoodi. Küll aga kasutab Kahk vabalt ning ehk ka pisut kergekäeliselt just Eduard Vilde kirjutusi talurahvarahutuste kohta, mis oma kirjandusliku olemuse poolest pole ehk parim materjal . Samuti tuleb märkida, et mitmel puhul lähtub autor juba mainitud sotsialistlikust lähenemisest ühiskondlik-majanduslikule arengule, jättes lugejale mulje, justkui oleks 1858. aasta näol tegemist klassivõitluse etaloniga.
16. Hiliskeskajal said kuulsaks lood Faustusest, mille lähtekohaks oli juba 6. sajandil tuntud Teophiliuse legend, kes sõlmis lepingu kuradiga. 17. Goethe Fausti prototüübi kohta võib leida vastakaid andmeid: ta olevat sündinud talupoja perekonnas Saksamaal Weimari lähedal, õppinud Wittenbergi ülikoolis teoloogiat, kuid luterlased pidasid teda ketseriks ja kuradi liitlaseks. 18. Hilisematel aegadel, pärast ketserluse kontseptsiooni, ei sõlmi õpetatud maag kuradiga orjastavat lepingut, vaid nõid allub hoopis talle. 19. Goethe Faust sõlmib lepingu kuradiga Mephistoga. 20. Loa selleks, et kurat võib Fausti püüda, on andnud issand ise, kes teab, et inimese tee on eksimusi täis, ,,kuid ta siiski aimab, ihkab õiget rada." 21. Faust on arhetüüpne tegelane: elukogenud ja tark looja ning avastaja, samas ikka rahulolematu. 22. Seega on faustiliku tegelase eluhoiak aktiivne: tema eesmärk on otsida tõde ja armastust,
Peategelane Meistri romaanis on üles ehitatud ajaloolisele isikule ja evangeeliumile. Aastail 26-36 oli ta Rooma prokuraator ja Juudama valitseja. Legend räägib, et kui ta 36. aastal tagasi kutsuti ja Galliasse asumisele saadeti, lõpetas ta oma elu enesetapuga. Meistri Pontus kaalus ise sedasama: "Mürki, andke mulle mürki!" (M&M lk 22) Bulgakovi loomingus on rohkem kui ühel korral käsitletud võimu kõikvõimsust ja selle ebainimlikku ja orjastavat loomust, mida Pilatus oma isikuga esindas. Pilatuse kõnest ja käitumisest on selgelt märgata, et ta on väsinud ja otsib muutusi ja leevendust. Kuid autor paneb ta hoopis veel enam kannatama, nimelt elab Pilatus Jeua Ha- Nostri hukkamist erakordselt läbi ning kannatab ise samaväärselt. Enamgi veel, selle ühe momendi eest, mil ta ei leidnud eneses jõudu, et kohalikule juudinõukogule vastu seista, pannakse ta piinlema kahe tuhandeks aastaks. Tema tegelaskuju suurimaks müsteeriumiks on
Pontus Pilatus, ratsanik, Juudamaa viies prokuraator. Peategelane Meistri romaanis on üles ehitatud ajaloolisele isikule ja evangeeliumile. Aastail 26-36 oli ta Rooma prokuraator ja Juudama valitseja. Legend räägib, et kui ta 36. aastal tagasi kutsuti ja Galliasse asumisele saadeti, lõpetas ta oma elu enesetapuga. Meistri Pontus kaalus ise sedasama: "Mürki, andke mulle mürki!" Bulgakovi loomingus on rohkem kui ühel korral käsitletud võimu kõikvõimsust ja selle ebainimlikku ja orjastavat loomust, mida Pilatus oma isikuga esindas. Pilatuse kõnest ja käitumisest on selgelt märgata, et ta on väsinud ja otsib muutusi ja leevendust. Kuid autor paneb ta hoopis veel enam kannatama, nimelt elab Pilatus Jesua Ha- Nostri hukkamist erakordselt läbi ning kannatab ise samaväärselt. Enamgi veel, selle ühe momendi eest, mil ta ei leidnud eneses jõudu, et kohalikule juudinõukogule vastu seista, pannakse ta piinlema kahe tuhandeks aastaks. Tema tegelaskuju
kätte, tasuta haridus lastele, põllumajanduse ja tööstuse "ühendamine" jne. Väga täpset kirjeldust, kuidas kommunism hakkab välja nägema, ei ole. See on ühiskonna enamuse võim ühiskonna enamuse huvides, ajaloo lõpp, vabaduse tipp ning olukord, kus riiki enam ei ole vaja (valitsemine toimub ise-organiseerumise põhimõttel, nagu N Liidus praktiseeriti nõukogude võimu näol...), inimesed saavad kommunismis vabalt areneda, pole enam kaubavahetust, raha ega orjastavat tööjaotust - võid hommikul käia kalal, päeva ajal natuke lugeda ja teha mõttetööd, õhtul lähed jahile. Vot selline elu. Ja tööd tuleb teha väga vähe, sest ei pea enam kodanlase mõttetute rikkuste pärast rabelema. Majandussuhete mõju kultuurile, kunstile... Iga epohhi poliitika, religioon, filosoofia, kunst ja seadused on selle ajastu majanduslike suhete tulemus. Kõige alus on inimeste materiaalne elu. Kõik muu on pealispind ehk Marxi terminoloogia
annaabi.ee 
