Populus romanus-rooma rahvas nobiliteet-r ülemkiht magistraadid-riigiametnik v-r konsulid-r vabar. Kõrgeim riigametnik preetorid-kõrge riigiametnik-kohtukorraldus kvestorid-rahandusametnik tsensorid-riigiametnik-jägis r.kombeid diktaator-piiramatu võimuga riigiametnik senat-aristokraatlik vanemate nõukogu,juhtis r,riigi poliitikat triumf-võiduka väepealiku pidulik sissesõit r.linna latifundium-surmaavaldus v.r gladiaator-orjaseisus v vaba elukutseline võitleja-avalikudel mängudel Colosseum-hiigelkuju,amfiteater Circus Maximus-hipodroom Panteon-ühe usundi jumalas termid-avalikud saunad akvedukt-veejuhtmed aatrium-avatud kautusega keskne ruum Cloaca Maxima-suur äravoolukanal nuumen-looduslikes objektides sisalduv hing,vägi laar-v-r maja geenius-perekonna kaitsevaim augur-preester-ennustaja v-r metseen-rikas kunsti-,kultuurisoosija Ponifix Maximus-ülempreester Vana-roomas sibüll-kreeka päritolu ennustajanna
hõimu e triibust moodustas Sellega kadusid kõik kõrgem senaatoriseisus Rooma rahva. kodakondsusega kaasnevad (kohustustest ja maksudest vaba) proletaarid -vaesed kodanikud eelised ja sellel polnud Rooma ja madalam orjaseisus. Piirati klienteelsuhted- klient (kaitset riigis enam tähtust. Keisririik märksa enam alamate vabadust. vajav); patroon(kaitsja) kaitses üha enam võrdselt kõigi impeeriumi elanike huve.
maksma, kui soovis teda kauemaks oma teenistusse; vasallilt oodati toetust lunaraha maksmiseks senjööri vanilangemise korral ja kingitusi senjööri vanema tütre abiellumise puhul 4. Pärisorjus - miks tekkis, mida tähendab? (ptk 11) Talupoegade ülesandeks oli aadlike ja vaimulike toitmine. Talupojad olid sunnismaised nad ei tohtinud kodust lahkuda, isandal oli õigus ka talupoegi karistada. Talupoegi kutsuti ka pärisorjadeks. Orjaseisus keskajal aga kadus. Talupoja-isanda suhet nähti vasalliteedisuhtena isand andis talupojale maad, selle eest pidi talupoeg isandat teenima. 5. Keskaegsed seisused - mis olid, mis olid erinevate seisuste ülesanneteks? (ptk 11) Vaimulikud- palvetasid kõigi eest Sõjamehed- kaitsesid kõiki Töötegijad- pidasid kõiki oma tootva tööga ülal 6. Aadliseisus ja rüütlid (ptk 19). Rüütliväe lahingutaktika relvastus (ptk 20)
ja kujunes selge juriidiline terminoloogia. Roomas sai alguse õigusteadus. Ühiskond ja eluolu Maa ja linn Enamik Rooma riigi elanikest olid talupojad. Paljudes piirkondades kujunesid ulatuslikud, orjatööl põhinevad suurmaavaldused latifundiumid. Elanikkond jagunes kahte põhiseisusesse: ülemkiht ja alamkiht. Need omakorda jagunesid paljudeks alamseisusteks, millest kõige kõrgem oli senaatoriseisus, madalaim aga orjaseisus. Kõigi õigused ja kohustused tulid nende seisuslikust kuuluvusest. Senaatoriseisus oli kõigist kohustustest ja maksudest vabastatud. Kõik madalad olid maksumaksjad. Orjad ja vabakslastud Roomas oli orjanduslik ühiskond .Vallutussõjad võimaldasid orje pidevalt juurde tuua ja orjatöö osatähtsus oli siin veelgi suurem kui Kreekas .Orjad olid pärit eri rahvustest ja ühiskonnakihtidest ,nende seas oli nii kõrgelt haritud kreeklasi kui ka tsiviliseerimata barbareid
kolmanda talupojad, käsitöölised, kaupmehed. Usuti, et selline ühiskonnakorraldus on jumala poolt antud. Teisse ja kolmandasse seisusesse sünniti, esimeseks oli võimalik saada. Varakeskajal valitses naturaalmajandus kõik vajalik toodeti ise ja kaubeldi saadustega. Raha ja väärtmetalli ringles väga vähe. Talupojad olid ka sunnismaised st. et oma sünnipärast elukohta ei tohtinud ilma isanda loata vahetada. Pärisorjad pärilik orjaseisus. Vaimulikud loobusid perest, neil pidi olema hea haridus. Talupoegi sai müüa ainult koos maaga. Talupoegade kohustused : koormised, mõisategu ( oma enda töövahenditega mõisa põllul töötamine ), loonusrent ( osa oma saagist tuli anda valitsejale ), kirikukümnis ( umbes 10% oma saagist tuli annetada kirikule ) 2) Kõrgkeskaegne kirjandus ja teater ( 25 )
Vastutahtsi: Vallutusõigus pole mingi õigus. Vägisi liideti vara enda omale, et tekiksid vaene ja rikas. Kuna vaestel polnud kaotada muud kui oma vabadus, sii seda ei saadud teha vabatahtlikult. Ebavõrdsuse sisseseadmise kolm astet: 1. Seaduste ja omandiõiguse sisseseadmine - rikkuse ja vaesuse sätestamine. 2. Magistratuuri loomine - vägevuse ja nõrkuse sätestamine. 3. Seadustel põhineva võimu asendumine omavolil põhineva võimuga - isanda ja orjaseisus. Metslane elab iseendas, ühiskondlik olend teistes. 8. Vabadus Prantsuse Revolutsiooni ajal. Robespierre'i ,,vooruse vabariik" Prantsuse revolutsiooni algul (al. 1789): liberaalsed ideed konstitutsioonilisest monarhiast. Alates 1792. aastast: jakobiinlik suund, mis rakendas Rousseau' jt vabariiklaste ideid. Inimeste ja kodanikuõiguste deklaratsioon - sedastas kõikide inimeste võrdsust. Robespierre: Tõeline vabadus eeldab, et võim on rahva käes. Vabariik vajab kodanikuvoorust
annaabi.ee 
