valmistamiseks koos tootmisteguritega maa ja kapital. Kuigi mõnikord on ,,ettevõtlus" esitatud iseseisva, neljanda tootmistegurina, võib ka ,,töö" sisaldada endas ettevõtlust kui väga spetsiifiliste oskuste, vilumuste tüüpi. Kasutatakse ka tööjõu mõistes, see on inimenergia, kehaline või vaimne, mida inimesed rakendavad kaupade tootmiseks või teenuste osutamiseks. Maa ja töö puhul kasutatakse koondnimetust esmased (e originaarsed või algsed) tootmistegurid (primary factors of production). Toodetud e tuletatud teguriks on aga (reaal)kapital. Kapital (capital) kitsamas, tootmissisendi tähenduses on a) inimtööga valmistatud ainelised (tehislikud) tootmisvahendid, mida kasutatakse uute toodete ja teenuste valmistamisel; b) tootmisprotsessi sisend, mis on varasema tootmisprotsessi tulem (väljund) ja millel on kestev toime pikema aja jooksul.
Piiramatu (riigid) Piiratud (organisatsioonid) Rahvusvaheline teovõime ei ole sama, mis rahvusvaheline õigusvõime! Rahvusvaheline teovõime jaguneb: Võime osaleda rahvusvahelises suhtlemises oma tahteavalduste kaudu Võime olla rahvusvahelise õiguse vastaste tegude subjektiks või objektiks Võime olla hagejaks ja kostjaks õigusmõistmise instantside ees Rahvusvahelise õiguse subjektide liigitamine lähtuvalt: Tekkepõhjusest o Originaarsed o Sekundaarsed Õigusvõime ulatusest o Piiramatu ehk täielik o Piiratud ehk osaline 14 Suhete ulatusest o Üldised ehk suhetes kõigiga o Partikulaarsed ehk suhetes mõnega Organisatsiooni vormist o Valitsustevahelised o Valitsustevälised Eksistentsi perioodist o Tähtajatud o Tähtajalised
See tähendab, et õigussubjektsus ei eelda teovõime olemasolu. Samas eeldab teovõime omamine aga õigussubjektiks olemist. Teovõime saab olla vaid sellel, kellel on õigusvõime. Rahvusvahelise õiguse subjektide liigitamine tekkepõhjustest lähtuvalt Tekkepõhjustest lähtuvalt saab rahvusvahelise õiguse subjektid jaotada: a) originaarseteks (algne, ürgne) 16 b) sekundaarseteks (derivatiivne, tuletatud) Originaarsed rahvusvahelise õiguse subjektid on riigid. Nad loovad ennast ise. Klassikalise rahvusvahelise õiguse järgi saidki rahvusvahelise õigsuse subjektideks olla vaid riigid. Sekundaarsed rahvusvahelise õiguse subjektideks on näiteks rahvusvahelised organisatsioonid, mis on asutatud teiste rahvusvahelise õiguse subjektide poolt. Rahvusvahelise õiguse subjektide liigitamine lähtudes suhetest teiste subjektidega
Rv teovõime on võime rv-se tähtsusega toiminguid ette võtta e omandada oma tegevusega rv-si õ-si ja kohustusi. Õigussubjektsus ei eelda teovõimet. Teovõime jaguneb: Võime osaleda rv-s suhtlemises oma tahteavalduste kaudu. Võime olla rv õ-se vastaste tegude subjektiks või objektiks. Võime olla hagejaks ja kostjaks rv-te õigusmõistmise instantside ees. Liigitamine lähtuvalt tekkepõhjustest: Originaarsed (algne): riigid; loovad end ise. Sekundaarsed (tuletatud): rv organisats. Liigitamine lähtuvalt suhetest teiste subjektidega: Üldised: omavad rv-st õigusvõimet suhetes kõigi teiste rv-se õ-se subjektidega. Partikulaarsed: … vaid suhetes teatud rv õ-se subjektidega. Liigitamine lähtuvalt organisats vormist: Riiklikud (valitsustevahelised) Mitteriiklikud rv õ-se subjektid. Riik kui rv õ-se subjekt
teovõimest. Rahvusvahelise õiguse subjektil ei pea ilmtingimata olema teovõimet. See tähendab, et õigussubjektsus ei eelda teovõime olemasolu. Samas eeldab teovõime omamine aga õigussubjetiks olemist. Teovõime saab olla vaid sellel, kellel on õigusvõime. Tekkepõhjustest lähtuvalt saab rahvusvahelise õiguse subjektid jaotada: a) originaarseteks (algne, ürgne) b) sekundaarseteks (derivatiivne, tuletatud) Originaarsed rahvusvahelise õiguse subjektid on riigid. Nad loovad ennast ise. Klassikalise rahvusvahelise õiguse järgi saidki rahvusvahelise õigsuse subjektideks olla vaid riigid. Sekundaarsed rahvusvahelise õiguse subjektideks on näiteks rahvusvahelised organisatsioonid, mis on asutatud teiste rahvusvahelise õiguse subjektide poolt. Olenevalt sellest, milline on subjekti õigusvõime suhetes teiste rahvusvaheliste subjektidega, võib nad jagada kaheks:
annaabi.ee 
