10m 20m 50m Tsirkulatsiooni arvutus Pöörde lõpppunkti leidmiseks toimitakse traaversi kauguste järgi. Vajaliku kiirusega laev juhitakse kursile arvestusega mööduda orientiirist 5....10kbt kauguselt. Pöördepunktist A tõmmatakse ristjoon pöörde suunas algkursi joonele TK,. Seejärel mõõdetakse ristjoonel kaardimastaabis kaugus Rt. Saadud punkt 0 on tsirkulatsiooni keskpunkt, millest tuleb tõmmata kaar raadiusega OA=Rt. Lõppkursi joon TK, moodustab sellele kaarele puudutaja ning puutepunkt B ongi otsitav pöörde lõpppunkt. Pöörde alg- ja lõpppunkti leidmine: märgime kaardile lõppkursi TK, , millel laev liigub.
Kui kauguse samajoon ring on kaardile kantud, siis samajoone nihe DS on võrdne kauguse mõõtmise veaga md ja gradiendi moodul g võrdub ühega. mP g 1 DmP Gradient on suunatud orientiirist laeva poole. 11 Riigieksami küsimused navigatsioonis 2005 13. Laeva asukoha määramine kahe rõhtnurga järgi. Kui mõõta rõhtnurk kahe orientiiri vahel, siis asub laev neid orientiire
See nõue on täidetud, kui p < w < a . 4.3.10.3. Rullmõõde Rullmõõde määratakse otslõikes, vastandhambavahedesse asetatud silindriliste rullide (kaldhammasratastel enamasti kuulide) pealt. Rullmõõde ei sõltu hambalae töötlushälvetest (nagu kõõlpaksus) ja on ühisnormaali või kõõlpaksuse mõõtmistulemustest täpsem. Väikese mooduliga hammasrataste kontrollimisel on ta asendamatu. Kuuli läbimõõdu D valikul lähtutakse orientiirist D 1,7 m. Rullikeskmeid läbiva ringjoone läbimõõt d D = d b / cos D = d cos t / cos D , kus inv D = D / ( z m cos ) + inv t - (0,5 - 2 x tg ) / z . Rull- või kuulmõõde M=dD+D, kui z on paarisarv ja jaotuskaldenurk 45o . Sirghammaste puhul M = d D cos( 90 o / z ) + D , kui z on paaritu arv. 44
kaugusega. Iga kahe järgneva halsi pikkus suureneb ühe halssidevahelise kauguse võrra. Otsingu kordamisel tuleb halsside suunda muuta 450 võrra. Joon. 18.3. Otsing sektorites (Joon.17.4) sobib samuti siis kui õnnetuskoht on enam-vähem täpselt teada ja otsinguraadius ei saa olla suur. Alguspunktis tuleb vette lasta mingi orientiir (raadiopoi, suitsupoi vm). Sellest orientiirist lähtub iga otsingusektor, mille laiuse laius kraadides ja raadiuse pikkus määratakse olenevalt olukorrast ja teadaolevast infost. Mugav on kasutada sektoreid keskse nurgaga 600. Sel juhul kujunevad vahehalsside pikkused võrdseks otsingu- Joon. 18.4. raadiusega ja iga pööre uuele kursile on võrdne 120 0. Otsingu jätkudes tuleb skeemi 300 võrra keerata. Selline skeem on hea vette kukkunud inimese otsinguks või juhul kui avastatud
keele/hultetöö erineb), nt meil ei ole sõnajärg nii tähtis kui inglisekeeles. Mis funktisoonis keeleüksusi kasutada? See on reaalselt kõnearendamise seisukohalt oluline!). (vt see punkt slaidilt üle!!) PsL peaks uurima a)inimesie kui isiksuse suht künetegvuse struktuuri (kindlate op-de järjestus) ja funtkisoonidega. Et mis suhe ühel või teisel in on sellega, kui palju ta neid valdab/rakendab b) meie suhe keelega ,,kui maailmapilti" kujundavate orientiirdega. Et minu otsus kas liigun orientiirist lähtuvalt või mitte. Tekstide kaudu, kui palju teada saame, mis maailmas toimub. (,,võgotsiki: keel võimaldab ajas rännata"). Keeleüksuste tähendus on seotud teadmistega. Et mis teadmistekimbuni meid üks või teine sõna viib. Tähendus ei ole (alati) in. peas sama, mis sõnaraamatus. Paljud sõnad on oma elu momentidega/mälestusetega seotud, nt sõna vend seotsub/tuleb meelde kohe oma vend. Mis põhimõtetel uuringud sooritatakse? Mis võtteid seal kasutatakse? Igasuguse teaduse
annaabi.ee 
