polaarjoone taga Arktikas. Delfiinid elavad karjakaupa, perekonniti. Oletatakse, et sellesse kuuluvad ühe emaslooma järglaste mitu põlvkonda. Delfiin elab kuni 30- aastaseks. Delfiinid ja inimesed Igal aastal hukkub tuhandeid delfiine kalurite võrkudes. Aegajalt juhtuvad terved delfiinide parved randadele. Väga harva õnnestub neid päästa. Arvatakse, et randumine on delfiini kajaloodi vigastuse tagajärg, mille põhjustajaks olla laeva radar. Delfiinil tekivad vigastuse tõttu orienteerumisraskused ning ta satub kaldale. Ta kutsub abi ning kaldale satuvad seetõtu ka teised, talle appi tulnud delfiinid. Inimestesse suhtuvad delfiinid suhteliselt rahulikult. Kui delfiinile midagi ei meeldi, siis hakkab ta hambaid plaksutama. Delfiinide peal on ka ratsutanud lapsed. Delfiinid ei ole kunagi inimesi hammustanud, kuid kui ta hambaid plaksutades oma 88 teravat hammast näitab, tundub see üsna hirmuäratav.
murtud käeluu o Agnoosia - ehk vaimne pimedus kujutab võimetust ära tunda asju või isikuid. Agnoosiaga patsiendid võivad mitte ära tunda hooldajat ja muutuda hirmunuks ning mittekopereeruvaks. o Pärilik anamnees o ADL muutused MRT/KT ajuatroofia Veel tunnuseid: Mäluhäired o unustamine Orienteerumisraskused o Ekslemine Progresseeruv haigus o Probleemne tipptehnoloogiaga toimetulek o Kõnetu voodihaige, ei tunne lähedasi ära Dementsused ilma mäluhäireteta Frontotemporaalsagara degeneratsioonid Varajase algusega Vanus haigestumisel o <60 o Alla 60-70 av o Levimus ~50% Progresseeerub Juhtivalt käitumismuutused Varajane emotsionaalne tuimus Varajane haiguskriitika puudumine Jaguneb:
Lihtsalt vana inimene: normaalne vananemine -> asümptomaatilin Alzheimer -> subjektiivsed kognitiivsed kaebused. Alzheimeri haigus: juhtivalt mäluhäired. Kliiniliselt dementsus; defitsiit vähemalt kahes funktsioonis. Progresseeruv mälu ja teiste kognitiivsete funktsioonide häire. Diagnoosi toetavad: kõnehäire, apraksia, ahnoosia, pärilik anamnees, ADL muutused. MRT/KT ajuatroofia. AD kõige tavalisem dementsus vanemas eas: mäluhäired (unustamine), orienteerumisraskused (ekslemine), progresseeruv haigus (probleemne tipptehnoloogiaga toimetulek; kõnetu voodihaige, ei tunne lähedasi ära). Sellega võib kaasas käia epilepsia. Esialgu kergemad probleemid (sõnad sassis jne). Nunnade uuring (1996): Notre Dami konvendi õed. 1991-1993. Uuringusse kaasati enne 1917 aastat sündinuid. N=1027, osales 66%. testiti elu ajal ja peale surma uuriti aju. Enne 7
Kukkumine, löök vastu pead jms. Ajutrauma võib põhjustada muutusi mõtlemises, liikumises ja igapäevaeluga toimetulekus. Kõige raskem on mõista ajutraumaga kaasaskäivaid käitumishäireid. Lisaks kahjustusele esineb enamikel inimestel traumajärgne stressisündroom - viha, lootusetuse ja depressiooniga. Ajutrauma põhjustab tavaliselt stressi ja probleeme ka kannatanu lähedastele. Väsimus, keskendumisraskused, aeglus, mäluhäired, orienteerumisraskused, keeleliste võimete häirumine, algatusvõime nõrgenemine, motivatsioonipuudus, igapäevaelu planeerimise raskused, haigusteadvuse alanemine (inimesel on raske endas toimunud muutusi märgata). Ärrituvus, meeleolu alanemine, mõtlemise rigiidsus, suhtlemisprobleemid. Ajutrauma järgselt võib esineda oksendamist, peavalu, iiveldust. Ajutrauma on juhtivaid surma ja invaliidsuse põhjuseid kogu maailmas. Täpse
Peaaju trauma, patsientide hindamine ja käsitlus Kukkumine, löök vastu pead jms. Ajutrauma võib põhjustada muutusi mõtlemises, liikumises ja igapäevaeluga toimetulekus. Kõige raskem on mõista ajutraumaga kaasaskäivaid käitumishäireid. Lisaks kahjustusele esineb enamikel inimestel traumajärgne stressisündroom - viha, lootusetuse ja depressiooniga. Ajutrauma põhjustab tavaliselt stressi ja probleeme ka kannatanu lähedastele. Väsimus, keskendumisraskused, aeglus, mäluhäired, orienteerumisraskused, keeleliste võimete häirumine, algatusvõime nõrgenemine, motivatsioonipuudus, igapäevaelu planeerimise raskused, haigusteadvuse alanemine (inimesel on raske endas toimunud muutusi märgata). Ärrituvus, meeleolu alanemine, mõtlemise rigiidsus, suhtlemisprobleemid. Ajutrauma järgselt võib esineda oksendamist, peavalu, iiveldust. Ajutrauma on juhtivaid surma ja invaliidsuse põhjuseid kogu maailmas. Täpse
annaabi.ee 
