5.Mida tähendab panoraamnägemine? Too näiteid. Nägemine 360 kraadi enda ümber, mispuhul kahe silma nägemisväljad ei kattu. Näiteks konnade nägemine. 6. Kui lai on inimese binokulaarne vaateväli? Kui lai monokulaarne külgmine sektor? Binokulaarne vaateväli on 120 kraadi, monokulaarne külgmine sektor 35 kraadi. 7.Kuidas nimetatakse binokulaarse nägemise vormi sügavuse tajumisest? ja mis kasu see meile annab? Stereopsis, aitab ära tunda objekti taustast. Orienteerume paremini ruumis, annab meile parema käe-silma koordinatsiooni. 8.Milliseid nõuded peavad olema täidetud, et binokulaarne nägemine saaks toimida? kaks silma ja nende vahe, närvide tee, närvide töötlemise süsteem, korras silmade välislihased, korras kontrollsüsteemi mootor, ,,objektide kolmnurk", mis säilitab binokulaarse taju 9. Millised on meie 5 peamist meelt ja millised meeleelundid nendega seonduvad? nägemismeel (silmad); kuulmismeel (kõrvad); haistmismeel
Publiku uurimine Publik ei ole tänapäeval enam seotud paigaga Nb: mass koosneb anonüümsetest indiviididest kelle koostöö ja komm on tagasihoidlikud, nende elustiil on erinev, nad pärinevad heterogeense ühisko Meedia on alati valikute tulemus Fiktsioonid On teise maailma kujutamise loomise vorm. Konstruktivisitlik arusaam lähtub sellest, et kogu inimtegevus sõltub vaatlejast. Oma orienteerume maailmas oma konstruktsioonide abil (fiktsioonide abil) Fiktsioone võib vaadelda kultuurilise tegelikkusena, mis juhib inimese tegevust ja tema valikuid. Meediaühiskond tugineb operatiivsetele fiktsioonidele. Meediaühiskond: imago, avalikkus, avalik arvamus. Imago – visuaalne metafoor Maine –seotud kõnelemise ja kuulmisega (nüüdisaegsem) Bränd- seotud turundusega, kaubamärk (logo) Examil: avaikkuse 3 tähendust ja 3 arengut ära aja sassi!
äärmine abinõu, kuna ei anna enamikul juhtudel soovitud tulemust. 2. Seega ei vaidleks ilmselt keegi, et magamisel ja unel on seost inimese teadmiste või õpitulemustega. Kuid tahaks teada täpsemalt, kas unel on vaid passiivne roll teadmiste omandamises(inimene puhkab magades ja väljapuhanud inimene suudab paremini õppida) või on tal hoopis tähtsam osa(näiteks, kas teadmisi tõlgendatakse ja korrastatakse magamise ajal ning seetõttu orienteerume nendes paremini?)? Kui see nii on, siis kas oleks võimalik kasutada uneaega efektiivsemalt, omandades magamise ajal uusi teadmisi. 3. Uni on psühho-füüsiline nähtus, mille ajal meie keha puhkab. Selle tõestuseks on kõigi kehaliste protsesside aeglustumine ning fakt, et hommikul üles ärgates tunneme ennast enamasti väljapuhanud ja värskena. Aga kas magamise ajal puhkab ka aju? Ilmselt peab ka aju puhkama, sest iga kehaorgan vajab mingisugust pausi
teaduses, kuid ei tohi olla vastuolus varem teaduslikul teel saadud resultaatidega. 3) Hüpotees peab olema kontrollitav. 10. Maailma tunnetuse kolm võimalust (kaemuslik, empiiriline, teaduslik) olemus, kuidas infot, fakte hangitakse, erinevused, näited. Objektiivsuse ja subjektiivsuse mõiste. 1) Kaemuslik tunnetus põhineb meeleorganitega vahetult vastuvõetud informatsioonil. Me kuuleme, näeme, haistame, maitseme, kompame, orienteerume, hoiame tasakaalu ning meil on intuitsioon meelte kaudu. Kõigi nende meelte kaudu võtab inimene pidevalt valikuta vastu tohutut informatsiooni hulka. Osa sellest töödeldakse ajus ja tulemusena võetakse vastu otsuseid edaspidiseks käitumiseks. 2) Empiiriline tunnetus põhineb kogemuste üldistamisel, olles sellega arenenum, keerulisem võrreldes kaemusliku tunnetusega. Empiiriline tunnetus koosneb kolmes põhielemendist: faktide talletamine,
korrektselt. Üks põhjus on see, et nad ei taju häälikute vahelisi erinevusi. Eristamisvõime kuulmistajus on seotud eesti keeles kirjaliku kõne kujunemisega, seal tekivad ka raskused. On raske välteid eristada. Kas häälik kostub pikemalt või lühemalt või ülipikalt. Kuulmistaju järgi otsustame ümbritseva maailma kohta palju. Kui kaugelt helid kostavad, kui täpselt helid kostuvad jne. Liikluses peame jälgima visuaalset ümbrust, kuid suuresti orienteerume ka kuulmistaju järgi. On leitud et VAA lapsed ei leia hästi üles heli tekitavaid asju. Nende varases arengus märgata, ei otsi helisid, ei pööra peab helide suunas. Võivad eksida, kust objektid häält teevad, kust poolt heli täpselt tuleb. Kui ilmnevad käsitletud iseärasused, siis ülejäänud psüühilised protsessid – mälu ja mõtlemine – ei saa päris õigel kujul seda infot kätte. Need mõtlemise käigus tekkivad vead ja mäluga seotud probleemid on
Seda koolis õpetatakse, et lapsed oskaksid vahet teha erinevatel häälikupikkustel. Muidu nad ei saa lugeda ega kirjutada. Kuulmistajuga probleemid puudutavad lapse kõne arengut, nii suulise kui kirjaliku kõne arengut. Kuulmistaju järgi otsustame ümbritseva maailma kohta palju. Kui kaugelt helid kostavad, kui täpselt helid kostuvad jne. liikluses peame jälgima visuaalset ümbrust, kuid suuresti orienteerume ka kuulmistaju järgi. On leitud et VAA lapsed ei leia hästi üles heli tekitavaid asju. Nende varases arengus märgata, ei otsi helisid, ei pööra peab helide suunas. See probleem võib neid saata kaua elus. Võivad eksida, kuskohast objektid helised teevad, kust poolt heli täpselt tuleb. Arvestades seda, et taju on faasiline protsess, mis võimaldab keskkonnast infot vastu võtta. Kui ilmnevad
annaabi.ee 
