Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"orientatsioonilt" - 5 õppematerjali

Johann köler
9
odt

Johann köler

Jakobsonist sai järgmistel aastakümnetel üks Johann Köleri lähimaid sõpru ja kaasvõitlejaid. Köler toetas Jakobsoni rahaliselt ja andis tema käsutusse ühtlasi oma sidemed Peterburis. Paljuski just Kölerilt pärineb Jakobsoni "ida-orientatsioon". 1972 pakkus Jakobson Kölerit Eesti Kirjameeste Seltsi aupresidendiks, kuid Johann Köler jäi valimistel F. R. Kreutzwaldile alla. Sellele vaatamata osales Köler jätkuvalt rahvuslikus liikumises, esindades maailmavaatelt pahempoolset ja orientatsioonilt Vene keskvõimule tuginevat liini. 1881 aitas Johann Köler mõjusaimal kombel, et Aleksander III Eesti organisatsioonide saatkonna vastu võtaks. Jakobsoni surma järel 1882 tõusis Johann Köler tema suuna autoriteetseimaks tegelaseks. 1882 tekkis Köleril idee osta eesti väljarändajatele Krimmis Kuntaugani mõisast maad ja rajada seal õitsev eesti asundus. Johann Köler üritas selleks saada laenu Aleksandikoolist, kuid projekti utoopilisust nähes seadis Jakob Hurt sellele

Kultuur-Kunst → Kunstiajalugu
179 allalaadimist
Johann Köler referaat
14
doc

Johann Köler referaat

sidemed Peterburis. Ta aitas Jakobsonil saada väljaandmisluba oma võitleva ajalehe "Sakala" tarvis.(EE5, 1990, lk 320). Paljuski just Johann Kölerilt pärineb Jakobsoni "ida- orientatsioon". 1972 pakkus Jakobson Kölerit Eesti Kirjameeste Seltsi aupresidendiks, kuid too jäi valimistel F. R. Kreutzwaldile alla. Sellele vaatamata osales Johann Köler jätkuvalt rahvuslikus liikumises, esindades maailmavaatelt pahempoolset ja orientatsioonilt Vene keskvõimule tuginevat liini. 1881 aitas Köler mõjusaimal kombel, et Aleksander III Eesti organisatsioonide saatkonna vastu võtaks. Jakobsoni surma järel 1882 tõusis Johann Köler tema suuna autoriteetseimaks tegelaseks 8 Kuntaugani projekt 1882 tekkis Köleril idee osta eesti väljarändajatele Krimmis Kuntaugani mõisast maad ja

Kultuur-Kunst → Kunstiajalugu
33 allalaadimist
Homoabielude seadustamine Eestis
21
docx

Homoabielude seadustamine Eestis

Samade õiguste ja kohustuste vastu homoseksuaalsetele inimestele oli 9 meessoost vastajat ja 2 naissoost vastajat ehk 11% vastajatest. Ja/ei variandi olid lisanud jällegi samad vastajad, kes eelmiselegi küsimusele. sellest vastusest järeldub sama, mis eelmisestki: meie inimesed on sallivad teiste suhtes. Ehk siis ei peeta kindlasti enamiku poolt õigeks mingisugust diskrimineerimist ühiskonna poolt, kui inimene on seksuaalselt orientatsioonilt teistsugune. Järgmine küsimus uurib, kuidas suhtutakse samasooliste ametlikku koosellu ehk abiellu: Arvan, et Eestis ei tohiks olla lubatud homoseksuaalsete suhete seaduslik registreerimine perekonnaseisuametis. Ei oli vastanud 81 vastajat ehk 81%, ja omakorda 19 jaatavat vastust ehk 19% ( 11 naissoost ja 8 meessoost). Ehk siis peaks suurem hulk inimesi olema homoseksuaalsete abielude seadustamise poolt

Kategooriata → Uurimistöö
27 allalaadimist
Jalgsema küla ajalugu
38
doc

Jalgsema küla ajalugu

Puhastas ja liivatas kõnniteid ning seadis lipuvarda umber olevat lillepeenart. Väga meeldis tal tegelda maja lõunapoolsel küljel asuvas kasvuhoones. Ta ei hoidnud kõrvale ka põllutööst. Oma naabritesse suhtus Pitka pere hästi. Nii aitas admiral näiteks oma naabrimehel, kes maltoosat valmistas, muretseda Tallinnast plekkpurke. Pitka ise oli täiskarsklane ja taimetoitlane. Samale mehele oli ta vahetult enne sõda nördinult rääkinud, et Eesti valitsus on inglisemeelselt orientatsioonilt läinud üle saksameelsele. Pärast vene vägede sissetulekut 1944. aasta sügisel paigutati Pitka majja paarkümmend sõdurit, kes demineerisid ümbruskonda ja õhkisid Äntu metsadesse jäänud saksa laskemoonaladusid. Nende käes läks 1945. aasta kevadel maja põlema ja hävis tules." Kui II maailmasõja idarinne aasta 1944 algul jälle Eesti piiridele lähenes, tuli Pitka sama aasta aprillis Soomest tagasi sünnimaale. Ta sai 21. augustil Saksa

Ajalugu → Ajalugu
34 allalaadimist
Enn Mellikovi materjalifüüsika ja -keemia konspekt
73
pdf

Enn Mellikovi materjalifüüsika ja -keemia konspekt

orientatsiooniga alasid materjalis. Metallides kristallide vahelised piirpinnad tekivad 47 jahtumisel paljude kristallisatsioonitsentrite samaaegse kasvu tõttu (joon). Selline paljude kristallide iseseisev kasv toimub hetkeni, mil eraldi kasvanud kristallid puutuvad kokku. Kristallide vahelised piirpinnad on esitatud skemaatiliselt joonistel 3.49. Piirpinna ala on paksusega paar aatomdistantsi ja seal toimub üleminek ühelt orientatsioonilt teisele. On võimalik erinevat tüüpi kristallide vahelisi piirpinnad. Kui kokkupuutuvate kristallide orientatsiooniline erinevus ei ole suur (vaid mõni kraad), siis piirpinda nimetatakse väikesenurgaliseks kristallide vaheliseks piirpinnaks. Materjali osi, mida ümbritsevad väikesenurgalised piirpinnad, nimetatakse alamkristallideks. Kristallide vahelistel piirpindadel piirpinna aatomite kõik sidemed ei ole küllastunud ja

Ökoloogia → Ökoloogia ja...
98 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun