kihtide allakukkumise tagajärjel. Asukoht Kaljud koosnevad peamiselt pehmest, valgest lubjakivi väga peeneteralisest struktuurist Tegemist järskrannikuga Rannanõlv ka järsk Lainete poolt kulutav tegevus Setted viiakse lainete poolt eemale Kõige jämedam allavarisenud materjal, mida lained pole suutelised paigast nihutama, jääb järsaku jalamile paigale. Taimed ja Putukad merikapsas randköömen kollane meremagun mitmed metsikute orhideeliigid liblikaid ja ööliblikaid Briti suurim rohutirtsuliik. jää-tormilind(Fulmarus glacialis) kaljukajad sinilind Kasutatud materjal http://en.wikipedia.org/wiki/White_cliffs_of_Dover http://www.miksike.ee/docs/referaadid/doveri_kaljud_eve lin.htm
Tai Vaatamisväärsused 1) Taimaa rahvuslik aare Ayutthaya on varemetes linn, mis lubab heita pilgu maa iidsele ajaloole. Ayuttahaya on Tai endine pealinn, mis on sõdades purustatud. 2) Suurejooneline Phanom Rungi pühamu on Tai khmeeri kultuuriraja olulisemaid sihtkohti. See pühamu on kõige paremini säilinud ning asub kaunil maastikul surnud vulkaani tipus. 3) Wat Phra Kaew on Bangoki esimene suur templikompleks, mis asub Tha Changi kai ääres. Selles templis on Tai kunst kõige paremini esindatud ning kompleksis on kolm suursugust ehitist, mis on ülekullatud. Nendeks ehitisteks on: 1) Phra Si Rattana Chedi, 2) Phra Mondop ja 3) Prasat Phra Thep Bidom (kuninglik Pantheon). 4) Royal Grand Palace - Kuninglik Suur Palee on Tais üks märkimisväärseim hoone. See oli kuningas Rama I, II, III ja teistegi Tai kuningate residentsiks läbi aegade. Kompeksi kuulub väga palju erinevaid hooneid. Kuningas Rama lasi ühte hoonesse ehitada kaks troon...
sulamisvete poolt transporditud setteist. Taimkate Praeguseks on umbes 34% saarest kaetud metsaga. Suuremad metsaalad jäävad saare keskossa. Ülekaalus on kuusk, kohati mänd. Vormsi ala on mandrile liiga lähedal ja saar on liiga noor, et pakkuda tõelisi haruldusi. Orhideede rohkuse poolest on saar kolmandal kohal Eestis. Käpalised ehk orhideed on suurimaid õistaimede sugukondi. Paljudes Euroopa riikides, kaasa arvatud ka Eestis, on orhideeliigid võetud kaitse alla. Eestis on käpalisi 36 liiki, Vormsis leidub neid üle 20. Rohttaimi, puu- ja põõsaliike on saarel kirja pandud üle 900 liigi, neist ligi 60 kuuluvad kaitset vajavate harulduste hulka. Samblikeliike on Vormsi saarelt teada 301, samblaid on 229. Aastal 1981 loodi 4 Rumpo poolsaarel (Joonis 1.2) taimestikukaitseala. Nüüdseks on Rumpo poolsaar 2000.aastal moodustatud Vormsi maastikukaitseala teljeks
Botaanikuid hämmastavad ikka ja jälle orhideedel välja kujunenud ja hulgaliselt varieeruvad kasvustrateegiad. Näiteks üks Austraalias avastatud orhidee, mis eritab täpselt samasugust lõhna (seksuaalne feromoon) kui emane vapsik, et vastava liigi isaseid ligi meelitada. Kohalejõudnud isane püüdes pettust mitte märgates kopuleeruda tolmeldab vähemalt orhideeõie. Selle orhidee liigi püsimine sõltub niisiis ainult ühest vapsikuliigist. Paljud orhideeliigid imiteerivad oma kuju ja värvi poolest emast putukat või toodavad aineid, mis meelitavad erinevat liiki putukaid ligi. Samal põhjusel võib orhideeõis olla inimesele peaaegu silmapaistmatu, aga kestab nädalaid. Teised orhideed uhkeldavad kuju, värvi ja suurusega. (1) Peaaegu kõik orhideed on kohanenud loomtolmlemisele (peamiselt putukad) ning peamine roll on sipelgate kanda. Orhideed pakuvad ennast välja uhkete õitega, kasutades ära
kasvatamine on väga keeruline ja nende kasvatamise ja paljundamise kohta tekib aina rohkem uusi küsimusi. 4 1.2. Orhidee elustiil Orhidee, tänu oma päritolule, on harjunud elama, kasvama ja paljunema erinevates tingimustes kui teised taimed, mis tõttu on seda liiki taime kasvatamine kordki keerulisem kui arvata võib. Tubased orhideed pärinevad enamasti troopilistest vihmametsadega piirkondadest, kus on püsivalt soe ning sademeterikas, kuid valgusvaene. Paljud orhideeliigid on roninud kasvama hiiglaslike puude kõrgemate oksaharude vahele. Sellist kannatlikku kasvuviisi tuleb matkida ka orhidee toas pidamise juures. Puuoksal kasvades on orhidee harjunud vähesega, leppides vaid puukoorel leiduvate toitainete ja ülemistelt võradelt alla pudenevate vihmapiiskadega. Kahe saju vahel jõuab orhidee kasvukoht tuule ja soojuse mõjul enamasti läbi kuivada. Seepärast on puuoksal kasvavate orhideede juured ja lehed vetthoidvalt paksenenud. (Orhidee tuleb... 2011)
tegelikud põhjused. ( Näited Reisijaga kaasas olevad taimed Pere käis eksootilisel puhkusereisil Kambodzas, kust tõi kaasa turistilõksust ostetud mikropaljundatud orhideed. Tallinna lennujaamas tekivad probleemid esmalt pagasi kättesaamisega. Paari päeva pärast palutakse kohvri omanikku ilmuda tolli pagasi läbivaatuse juurde. Taimed konfiskeeritakse ja hävitatakse. Põhjus: CITES konventsiooniga kaitstud orhideeliigid, millel puudusid nõuetekohased saatedokumendid. Teiseks võinuks taimed hävitada seetõttu, et neil polnud fütosanitaarsertifikaati, ning päritolumaa on ohtliku taimekahjustaja palmiripslase Thrips palmi (Thysanoptera: Thripidae) levikuala. Mida teha? ( Väljastpoolt Euroopa Liitu on reisijal lubatud ilma fütosanitaarsertifikaadita (nn ,,lihtsustatud korras") kaasa tuua kuni 5 taime.
õpetlik. Orhideed perekonnast Ophrys tolmlevad isamesilaste abil (perek. Andrena). Need orhideed on üsna erinavad ja meenutavad isamesilastele erinevaid emamesilasi (liike, alamliike vms.). Seega - kuivõrd mingit üht sorti mesilased lendavad vaid mingit kindlat sorti orhideede vahet, toimub tolmlemine kitsalt liigi(?)sisesi. See on igati elegantne näide reproduktiivse isoleerumise tekkest ja realiseerumisest isegi olukorras, kus need orhideeliigid kavavad samas looduslikus areaalis. Muidugi saab niisugune mehhanism kujuneda vaid seal, kus on tegemist rikkaliku valikuga nii putukate, kui ka lillede osas. Viljastumise vältimine Neil mereloomadel, kelle puhul viljastumine toimub "vabas vees", toim8ivad kõik eelnimetatud mehhanismid, k.a. isolatsioon tänu sügavusele, soolsusele, temperatuurile, aastaajale. Kuid kui ka need ei toimiks, on tavaliselt lisaks veel tegu mehhanismidega, mis väldivad viljastumise:
annaabi.ee 
