Organisatsioon ÜRO 1945 Liikmesriike on 194. Eesti liitus 1991 iseloomuga rahvusvaheliste probleemide lahendamine Richard Coudenhove-Kalergi tegi ettepaneku luua Euroopa Liikmestaatuse järgi organisatsioonide tüübid: valitsustevahelised (IGO), Rahvusvaheliste organsatsioonide 1920 Ühendriigid valitsustevälised, (NGO) transnatsionaalsed (TNO) struktuurid Prantsusmaa välisminister Aristide Briand formuleeris Plenaarsed juhtimisorganid, piiratud
Ansamblid 2 - - - - - - - 5 KOKKU 14 4 4 8 7 22 6 2 181 ORKESTREID: Eelpool toodud tabel 3 annab ülevaate orkestrite kuuluvusest organsatsioonide ja asutuste juurde maal ja linnas oli see suuresti erinev. Maal moodustus enamus iseseisvatest kooridest, linnades aga seltside orkestritest. Iseseisvad orkestrid pidid endale ise pillid ja noodid muretsema. Nende eest tasuti esinemiste eest saadud rahaga, mida kulutati vastavalt vajadustele. 6 Seltside orkestrid olid hädavajalikud igasuguste ürituste läbiviimisel : koosolekus,
osaleb koosolekutel ning järgib reegleid ja protseduure: on positiivne hoiakuga ja viisakas; on kohusetundlik (kasutab aega säästlikult ja pingutab eriolukordades); on organisatsioonile lojaalne (kinnitab ja toetab organisatsiooni tegevusi). Hea organisatsiooniliige käitub eetiliselt ja reageerib väärnähtustele. Reageerimine ebaeetilisele käitumisele Näiteid ebaeetilisest käitumisest võib leida organsatsioonide kõikidelt tasanditelt. Hoolimata optimismist inimloomuse ja inimeste headuse suhtes, on mitmeid tõendeid ebaaususe kohta organisatsioonides. Selle ärahoidmiseks rakendatakse organisatsioonides rangemat kontrolli, sõnastatakse eetikakoodekseid, viiakse läbi eetikakoolitusi. Töötajad reageerivad ebaeetilise käitumisele vastavalt oma vastutustunde tugevusele. Eetilise käitumise juhised Väldi esimest eetiliselt vale sammu, mis viib sind alla „libedast kallakust“
II MS järgne nähtus 50ndate ja 60ndate edu Langus 1970ndatel – 3. maailm Uus tõus 80ndate lõpus ja 90ndatel 1980ndad Külma sõja lõpp o Uus suhtumine oostöösse o Rahvusvahelise süsteemi detsentraliseerimine Majanduslikud põhjused o Euroopa edu o Globaalsed muutused Kolmanda maailma lõpp Demokraatia Kriitika – kõigega ei saadud hakkama, jugoslaavia lagunemine Organsatsioonide tekkimine Enne II MS o OAS, Commonwealth 1945-1970 o Araabia Liiga, NATO, EL eellased, OAU, ASEAN 31.30 – rahvusvaheline majandus Poliitiline ja majanduslik Riik – kollektiivse otsustamise ja tegutsemise ruum o Võimu paigutamine ja jagamine o Hierarhia, lojaalsus, territoriaalsus, välistamine Turg – individuaalne otsustamine ja tegutsemine o Ressursside paigutamine ja jagamine
sõtta, siis see oleks neile nö karuteene) Liberalismi kriitika ja tulemus: Majandusik läbikäimine ei ole alati hästi toiminud Majanduskriis suure sõltuvuse ajal. Sõltuvus on hea, kui see annab kasu. Kui on majanduskriis, siis toimub nö doominoefekt: kui kukub üks, siis kukuvad ka teised Vabakaubandus on ise läbi kukkunud/ kukkumas Vabakaubanduse probleem: eeldab võrdseid võimalusi RV organsatsioonide vohamine Üks kriitika ongi see: ei ole demokraatiat ja rahu, mida liberalism lubas!! Marksismi alged Karl Marx (sakslane Inglismaal, kapitalismi uurija ja kriitik) Marksisim RVS's Levinud Külma sõja ajal Selgitas polaarsust Põhiideed: Majandus ja RVS on põimunud Majandus mõjutab kõike (majands negatiises mõttes. Toimub ärakasutamine- toimub klassivõitlus nii riigi sees kui riikide vahel)
annaabi.ee 
