Tasu võim – võim anda hüvitusi / nõrk positiivne mõju Karistuse võim – võim karistada / negatiivne mõju Legitiimne võim – võimu allika on autoriteet / nõrk positiivne mõju Ekspertvõim – võim ,mis tuleneb kompetentsusest / positiivne mõju Referentvõim – võimu allikas on isiksuse, karisma mõju / positiivne mõju Informatsiooniline võim – võim, mis tuleneb informatsiooni omamisest Organisatsioonipoliitika – tahtlikud tegevused sooviga haarata või kaitsta enese või grupi huve organisatsioonis Poliitilist käitumist mõjutab ebamäärasus organisatsioonis Ebamäärasus Ebamäärasuse allikad: Ebaselged eesmärgid Ebamäärane tulemuste mõõtmine Halvasti korraldatud otsustamine Tugev indiviidide või gruppide võistlus Iga tüüpi muutused Ebamäärasust tuntakse enam karjääri alguses, seetõttu on noored töötajad
kaalutletus sammud. võivad toimuda ka spontaanselt uute liikmete värbamisega, uute lugud, rituaalide ning materiaalsete sümbolite muutmisega. 22. Sotsiaalse võimu mõiste ja tüübid võime juhtida inimesi, informatsioonilisi ja materiaalseid ressursse eesmärgiga midagi korda saata Võimutüübid: Sotsialiseeritud – võimuvajadus eesmärgiga hoolitseda teiste eest Personaalne – võimuvajadus isiklike eesmärkide täitmiseks 23. Organisatsioonipoliitika mõiste tahtlikud tegevused sooviga haarata või kaitsta enese või grupi huve organisatsioonis 24. Tehnoloogia mõiste, selle mõju organisatsioonile Tehnoloogia hõlmab vahendeid, mida organisatsioon kasutab sisendist väljundi tootmiseks 3 4
Vastutustundlikel juhtidel esineb sotsialiseeritud võimuvajadus Võimu allikad tasu võim – võim anda hüvitusi karistuse võim – võim karistada legitiimne võim – võimu allikas on autoriteet ekspertvõim – võim, mis tuleneb kompetentsusest referentvõim – võimu allikaks on isiksuse, karisma mõju informatsiooniline võim – võim, mis tuleneb informatsiooni omamisest 23. Organis.poliitika mõiste: Organisatsioonipoliitika – tahtlikud tegevused sooviga haarata või kaitsta enese või grupi huve organisatsioonis Poliitilist käitumist mõjutab ebamäärasus organisatsioonis 24. Tehnoloogia mõiste, selle mõju organisatsioonile: Tehnoloogia hõlmab vahendeid, mida organisatsioon kasutab sisendist väljundi tootmiseks. Mida suurem tehniline komplekssus, seda suurem strukturaalne komplekssus – organisatsiooni diferentseerumine
Finantsressursid üksuse võime ennast ise majandada ja teenida kasumit. Ressursside keskne jaotus vähendab erinevusi (võimutus) Jätkusuutmatus kui valutult võivad üksuse ülesandeid täita teised üksused (nt võib sama teenuse lihtsalt ka väljast osta) Ebakindlusega toimetulek kui osakond suudab vähendada teiste osakondade ebakindlust, tugevdab oma võimu 34. Mis on organisatsioonipoliitika? Selgita erinevusi ja too näiteid positiivse ja negatiivse organisatsioonipoliitika kohta. Organisatsiooniline poliitika: tegevused organisatsioonis, mille eesmärgiks on võimu ja teiste ressursside omandamine, saavutamaks konkreetsele osapoolele sobilikke tulemusi määramatus või vastuolulisi võimalusi pakkuvas olukorras. (Jeffrey Pfeffer) Positiivseteks poliitilisteks tegevusteks loetakse teenete vahetamist, huvisfääride määratlemist,
Sellistel juhtudel, kui tegevust, otsust, sündmust ei ole toimunud või kui neid kaalutakse, siis saab tegevuse tulemusi tulevikku projitseerida ja visuaalselt kaardistada (Dettmer 2000, lk 7-8) Nende eelduste edasiarendused kirjeldavad, millised piirangud eksisteerivad ja kuidas neid juhtida. Organisatsiooni eesmärgi saavutamist takistavaid piiranguid võib olla kolme tüüpi: 1) füüsilised piirangud; 2) organisatsioonipoliitika piirangud ehk juhtimispiirangud 3) paradigma ehk käitumuslikud piirangud Füüsiliseks piiranguks on need ressursid, mis füüsiliselt piiravad organisatsiooni oma eesmärki saavutamast. Need võivad olla nii sisemised kui ka välimised piirangud. Sisemised piirangud on nii masinad, inimesed kui ka spetsiaalsed oskused, mida on vaja kauba tootmiseks või teenuse osutamiseks. Sisemise piirangu puhul on tootmisvõimsus väiksem ning nõudlust ei suudeta rahuldada
Tehnilise dokumentatsiooni liigid: · Organisatsioonipoliitika Sissejuhatus. Antud teoorias käsitletakse inimeste käitumist organisatsioonis tööliste ja teenistujate ning nende otseste juhtide tasemelt lähtudes. Peatähelepanu on suunatud inimeste vahelistele suhetele ja nende tööalasele käitumisele, eesmärgiga mõista vastavaid seaduspärasusi ja organisatsioonis toimuvat. Organisatsioonilise käitumise aluste tundmine võimaldab juhil analüüsida olukordi, et mõjutada oma alluvate käitumist , suurendada nende tööalast aktiivsust ja seeläbi tõsta organisatsiooni efektiivsust. Kaasaegse organisatsiooniteooria puhul on lähtutud küll äritegevusega seotud organisatsioonidest, kuid antud teooria on kasutatav ka mujal: riigi-, teadus-, haridus-, tervishoiu jt asutustes ja muudes organisatsioonides, kus on tegemist inimeste tööalaste suhetega. Organisatsiooni mõiste- organisatsioon kujutab endast kindla ...