See ei ole minu jaoks kultuur, kuna organisatsioon toimib vaid väga kitsa juhtide ringi äranägemise ning käsutamise järgi. Tänapäeval peaks asjade käik organisatsioonides just näitama vastupidist. Tänapäeva ühiskonnas on hakanud rohkem levima kultuurid, milles väärtustatakse töötajat kui isiksust. Nii see peaks ka edasi levima ja laialdasemalt levima. Kokkuvõte Kokkuvõtteks võib öelda, et ükskõik kui palju tahes võib olla välja töötatud organisatsioonikultuure, on tihti raske liigitada organisatsiooni ühe kindla liigi alla. Tore, kui ettevõttes on hästi väljakujunenud organisatsioon, mis on kõigile töötajatele omane ning mis viib ettevõtte headele tulemustele, arvesse võttes töötajaid kui isiksusi. Ma arvan, et mida rohkem inimest kui töötajat väärtustatakse organisatsioonis, seda suurema innuga ja pühenumusega töötaja ettevõtte töösse panustab.
Neile lisaks on kultuuri tunnusteks ka: · individuaalne algatus liikmete vastutuse, vabaduse ja sõltumatuse määr; · juhtkonna toetus aste, milleni juhid annavad selget teavet, abistavad ja toetavad alluvaid; · suhtlemismudelid aste, milleni suhted on piiratud võimu või õiguste hierarhiaga. Erinevate tunnuste osa organisatsioonikultuurides on varieeruv. Mõned loetletud tunnused on suhteliselt püsivad, osa aga ajaliselt muutuvad. Organisatsioonikultuure on raske mõõta ja omavahel võrrelda. Pole olemas universaalset ja parimat kultuuri kõigile organisatsioonidele, sest see oleneb eesmärkidest, tegutsemisalast ja keskkonnatingimustest. Kultuuri on kergem määratleda, kui selle osad on suhteliselt püsivad. Samuti peab enamus liikmetest selle kultuuri väärtusi omaks võtma. Organisatsiooni kultuuri kujundavad selle juhid ja liikmed. Nii nagu inimesed võivad valida oma elukoha selle kliima
juures, · Motivatsioon, · Koordineerimiseelised, · Ettevõtte hea sisekliima. Puudused: · Ajakulu, · Kompromisside oht, pikad diskussioonid, · Kompetentsi ja vastutuse piiritlematus, · Vähemuse pingeseisund, · Üksikute kaastöötajate domineerivus, · Konfliktid grupis, · Informatsiooni kuritarvitamine, · Meeskonnaliikmete suurem koormatusmeeskonnaistungite tõttu. 28. G. Hofstede käsitlus rahvuskultuuridest Hollandi teadlane Geert Hofstede uuris 70ndatel rahvus- ja organisatsioonikultuure. Uuringu valimis u. 100 000 töötajat IBM-i kontoritest üle kogu maailma (60 erinevat riiki) (andmed varieeruvad). Peamised kriteeriumid, mille alusel saab rahvuskultuure eristada: · individualism-kollektivism · võimudistants (suur/väike) · ebakindluse vältimine (suur/väike) · maskuliinsus-feminiinsus Individualism ja kollektivism - Kultuure eristatakse kollektivismi dimensiooni abil, s.t. kuidas inimesed elavad, millised on nende väärtused ja kuidas nad omavahel suhtlevad. Lääne
7. Stress kui kohtame võõrast kultuuri, tekib pinge ja stress sest seal on meie jaoks palju võõrast. Üheltpoolt tuleneb keelest me ei suuda suhelda vabalt (barjäärid, pikemad pausid); teisalt normid oleme pinges, ei tea mis on lubatud, eksime normide vastu. Kergem on hakkama saada eurooplasel Euroopas, aga idamaades juba raskem. Kultuurisokk. Hollandi teadlane Geert Hofstede uuris 70ndatel rahvus- ja organisatsioonikultuure. Uuringu valimis u. 100 000 töötajat IBM-i kontoritest üle kogu maailma (60 erinevat riiki) (andmed varieeruvad). Peamised kriteeriumid, mille alusel saab rahvuskultuure eristada: · individualism-kollektivism (vt. Tabel 11), · võimudistants (suur/väike) (vt. Tabel 12), · ebakindluse vältimine (suur/väike) (vt. Tabel 13), · maskuliinsus-feminiinsus (vt. Tabel 14). Kultuure eristatakse kollektivismi dimensiooni abil, s.t. kuidas inimesed elavad, millised
Introvertsus, napisõnalisus. On võimekad mitteverbaalses suhtlemises, mis ei sarnane romaani rahvaste kehakeelega. Reaktiivsetes kultuurides kasutatakse nimesid harvem kui mujal. Umbisikuline suhtlemisstiil, ebamäärasus, silmside puudumine. Väga levinud on enesehalvustamine. Seda tehakse selleks, et välistada kellegi solvamine sellega, et rõhutatakse kõrget enesehinnangut. 28. G. Hofstede käsitlus rahvuskultuuridest Hollandi teadlane Geert Hofstede uuris 70ndatel rahvus- ja organisatsioonikultuure. Uuringu valimis u. 100 000 töötajat IBM-i kontoritest üle kogu maailma (60 erinevat riiki) (andmed varieeruvad). Peamised kriteeriumid, mille alusel saab rahvuskultuure eristada: individualism-kollektivism võimudistants (suur/väike) ebakindluse vältimine (suur/väike) maskuliinsus-feminiinsus 22 Individualism ja kollektivism - Kultuure eristatakse kollektivismi dimensiooni abil, s.t. kuidas inimesed elavad, millised on nende väärtused ja
annaabi.ee 
