· Huvikonflikt (nt läbirääkimistel erinevad huvid) · Eesmärgikonflikt (saavutatu osutub sobimatuks eesmärgiga võrreldes) · Tunnetuslikud konfliktid (erinevad arvamused, olukordi, mõtteid, ... tunnetatakse erinevalt) · Tunnete konfliktid (emotsionaalne konflikt, nt vihastamine) · Isiksusesisene konflikt ehk sisekonflikt · Isiksustevaheline konflikt · Grupikonflikt · Gruppidevaheline konflikt · Organisatsiooniline konflikt · Organisatsioonidevaheline konflikt · Riiklik konflikt · Avalikud konfliktid (varjamatud hõõrumised; vastandumine; kokkupõrked) · Varjatud konfliktid (kõrvalseisjate ja vahel teiste osapoolte eest peidetud vimm, vaenutsemine, väljasöömiskatsed ja salasepitsused) · Episoodilised tülid (aeg-ajalt korduvad) · Kroonilised, kuid või aastaid vinduvad vaenusuhted · Destruktiivsed, töösuhtele kahju tegevad tülid · Konstruktiivsed konfliktid, mis objektiivselt tulevad organisatsiooni funktsioneerimisele
Mis on organisatsiooni sise- ja väliskeskkond? Väliskeskkond kõik tegurid, mis mõjutavad organisatisooni. Mis annab sisendi ja võtab väljaundi endasse. Organisatsiooni piirid sagely sh modernistide juures on piiri defineerimise küsimus seegane. Modernistlik lähenemine keskkond on supersüsteem, organsiatsioon on süsteem ja allsüsteem o nosakond. Piirid olemas, kujidas neid ohjata. Nt arendusosakonnad. Midagi muutub, ja nad analüüsivad, mis olukord on ja ennustavad trende. Organisatsioonidevaheline võrgustik mikrokeskkond, üldine keskkond makrokeskkond. Sõltuvusteooria, kas on mingi retsept, kuidas ettevõte võiks olla edukas. Paindlikumad organisatsioonid tulid paremini toime, kui need, kes otsisid ideaalset sisekeskkonda. Viidi läbi uuringuid nt tehnoloogia ja sisekeskkonna vahelised seosed. Bürokraatlik organsiatsioon sobib masstootmisele nt. Kooskõla keskkonna teatud muutlikkuse astme ja organisatsiooni sisekeskkonna vahel, kui stabiilne, siis vähem
Teiseks. Mis ei ole probleem meie jaoks täna, võib seda juba homme olla. Kui eeltöö tehtud ja baas loodud, on vajaliku metoodika integreerimine valutum ja kiirem. Kolmandaks. Ühesed väljatöötatud standardid riikide vahel võimaldavad tagada suuremat kvaliteeti ja kontrolli nakatanute, ravimijaotuse jm üle. Neljandaks. Sotsiaaltöö vallas peaksid tehtavad otsused soodustama indiviidi, perekonna, kogukonna ja majandusega seotud tegureid. Organisatsioonidevaheline partnerlus peab arvestama poliitilist, sotsiaalset, majanduslikku ja kultuurilisti konteksti. Tegelemine kõigis ühiskonnasektorites on vajalik. Probleemid on rahvusvahelised Peamisteks võtmesõnadeks selles osas on häbimärgistamine ehk stigmatiseerimine, müüdid ja tegelikkus, teadmatus, kultuurilised ja usulised tõkked, rassism ja diskrimineerimine (seda nii soopõhiselt kui ka tööalaselt).
Mittetulundusühingute suur arv on mõnevõrra eksitav, sest enamuse moodustavad sellest maaparandusühistud, mille kohustuslik liige on riik maa omanikuna. Avaliku halduse ülesehituse peamised karakteristikud ja Eesti avaliku halduse struktuuri arengu kolm etappi (Külli Sarapuu tekst). LOENG 2 (SARAPU tekst on välja prinditud) Avaliku halduse ülesehituse peamised karakteristikud: Horisontaalne spetsialiseerumine samal tasemel olevate organisatsioonidevaheline funktsioonide jaotus; nt ministeeriumitearv jm; Eestis pigem tugevad ministeeriumid suure otsustusvabadusega; pluss kiire ja paindlik probleemidega tegelemine; miinus nn piirideülesed küsimused ja mitmetahulised probleemid (mis täna valdavad) takerduvad Vertikaalne spetsialiseerumine ülesannete jaotus ministeeriumite ja nende allasutuste vahel agencification Struktuuri suurus ametikohtade arv ja ressursijaotus Ca 26% hõivatud tööjõust
Informatsiooni üleküllus kuna info hulk internetis kahekordistub iga aastaga täiustatakse otsingumootoreid. 6. Millistest komponentidest koosneb organisatsiooni infosüsteem? Infosüsteemi komponendid: riistvara, tarkvara, andmebaas, võrk, protseduurid eelnevalt loetletud komponentide ühendamiseks, nimesed. 7. Milline võib olla infosüsteemide poolse toe ulatus organisatsioonis? Infosüsteemide tugi võib ulatuda organisatsioonist väljapoole - organisatsioonidevaheline koostöö - Tarneahel: Materjalide, informatsiooni, raha ja teenuste vahetamine organisatsioonide vahel; Toormaterjali tarnija -> Tootja -> Klient - E-turundus: B2B (business-to-business), B2C (business-to-consumer) 8. Mis on strateegiline infosüsteem? Strateegiline infosüsteem - infosüsteem, mis võimaldab organisatsioonil saavutada konkurentsieelist või vähendada mahajäämust konkurentidest (kasvatavad tootlikkust ja efektiivsust, vähendavad kulusid) 9
annaabi.ee 
