Konstantinoopoliks. Riik hõlmas Balkani poolsaart, Krimmi lõunosa, Väike-Aasiat, osa Kaukaasiast, Süüriat, Palestiinat, Egiptust, Kürenaikat Põhja-Aafrikas ning Vahemere idaosa saari. Riigikeeleks sai 7. sajandist kreeka keel. Kogu maal levis monofüsiitide õpetus, mis väidab, et Kristusel on vaid üks - jumalik loomus. Kogu võim kuulus Bütsantsis keisrile ehk basileusele. Mõnevõrra piirasid varakeskajal keisri reaalset võimu siiski riiginõukogu, senat ja linnakodanike organisatsioonidena tsirkuseparteid ehk deemosed. Riigijuhtimise hõlbustamiseks võeti Bütsantsis suurel määral eeskujuks Rooma-aegne kulukas bürokraatiaaparaat. 9. sajandi lõpust pärinev nn. teeinistusastmete tabel loetles kokku 18 tiitlit ning 60 tsiviil- ja sõjaväelist ametit. Oma arengu esimesse arengujärku jõudis riik keiser Justinianus I valitsemisajal, kes valitses 527-565. Ta arendas väöja tugeva sõjalis-bürokraatliku monarhia ja kodifitseeris Rooma
a kui Rooma impeerium jagunes lõplikult Lääne- ja Ida-Rooma riigiks. Ida- Rooma riigi territoorium hõlmas Balkani poolsaart, Krimmi lõunaosa, Väike-Aasiat, osa Kaukaasiast, Süüriat, Palestiinat, Egiptust, Kürenaikat Põhja-Aafrikas, Vahemere idaosa saari. Rahvad: kreeklased, bulgaarlased, juudid, süürlased, armeenlased. Riigikorraldus: Kogu võimutäius kuulus Bütsantsis keisrile. Mõnevõrra piirasid tema reaalset võimu riiiginõukogu, senat ja linnakodanike organisatsioonidena deemosed. 4.Sisepoliitika tugev sõjalis-bürokraatlik monarhia. Kodifitseeritud Rooma õigusel rajanev 3-osaline ,,Tsiviilseaduste kogu". Välispoliitika üritati kunagise Rooma keisririigi taastamist endistes piiride.Võidukates sõdades vallutati Itaalia, Aafrika põhjarannik, Hispaania lõunaosa ja Vahemere saared. Edukad ei olnud sõjad Pärsiaga. Bütsantsile oli kogu tema olemasolu vältel iseloomulik tugev tsentraliseeritus. Riigile kuulus kogu maa, seda käsutas keiser, kes
19) Mis eesmärgil moodustati keskaegses linnas käsitööliste tsunftid? Selgitage mõne lausega. Selleks, et kontrollida käsitöönduslikku tootmist, toodete kvaliteeti, müüki ja hindu. Ilma kindlasse tsunfti kuulumist ei tohtinud käsitööga tegeleda, seega piirasid tsunftid ka käsitööliste arvu linnas. Tsunft kujutas ennast ka sõjalist organisatsiooni, mis võis kaitsevajaduse tekkides välja astuda iseseisva lahinguüksusena. Tsunftid tegutsesid ka seltskondlike organisatsioonidena. Tsunftid kontrollisid ka oma liikmete käitumist, seega seisid linna heaolu eest. 20) Kuidas kaitsesid tsunftid oma liikmete huve? Esitage 3 näidet Kitsa ja kergesti haavatava turu tingimustes kaitsesid tsunftid oma liimete huve tsunftivälise käsitöö vastu. Käis pidev võitlus tsunftijäneste vastu. Tsunftid varustasid meistreid tööga. Käsitööline ei olnud vaene, aga ei olnud rikas ka. Meistri leskedele maksti toetusraha. Mitte kõik soovijad võisid saada meistriks.
Perekondades hooldasid ja põetasid perekondade naissoost liikmed lapsi ja haigestunud pereliikmeid, olles saanud teadmised valdavalt oma vanaemadelt, emadelt, tädidelt. Esimesed organiseeritud hooldusasutused olid seotud ristiusu tekkimise ja levimisega. Kloostrites, mis tekkisid Euroopas ca 3.saj. m.a.j. osutati abi põhimõtteliselt ainult oma konfessiooni (confession ingl.k. – usutunnistus) liikmetele. Suurejooneliste organisatsioonidena (õitseajal ulatusid kloostrite elanikkonna arvud 5000-6000), olid need tähtsad keskused mitte ainult tervishoiu- ja sotsiaalhoolekande asutustena, vaid ka haridusasutustena. Eestis loodi esimene kool all-linnas Dominiiklaste kloostris 13. saj., kus õppisid lisaks saksa soost noormeestele ka eesti soost noormehed, kellest paari kohta on teada, et neist said hiljem Pariisi ülikooli professorid. Hilisemas perioodis (15.- 16.saj
mis teostavad nende riikide globaalset satelliiklikku kommunikatsiooni. Mis on üldiselt aksepteeritud õiuspõhimõtted? MITTERIIKLIKUD ORGANISATSIOONID NGO Mõnikord on neil tunnustatud juriidiline staatus. Need ei ole loodud riikide poolt, vaid isikute/eragruppide poolt, kellel on ühine eesmärk. Ei ole enamasti rahvusvahelise õiguse subjektid, on erandeid (Rahvusvahelise Punase Risti Komitee). Piiratud tingimustel võivad olla. Nad on loodud organisatsioonidena (MTÜ-d) ja mitte rahvusvaheliste lepete alusel. RAHVUSVAHELISED FIRMAD Rahvusvaheline süsteem on huvitatud nendest suurfirmadest. Ettevõtted on ühes riigis ja tütarettevõtted/filiaalid ka teistes riikides. On tehtud riikide õiguse alusel, mitte rahvusvahelise õiguse alusel. FÜÜSILISED ISIKUD Üksikisikud on kõige uuemad RÕ subjektid RÕ subjektid (füüsilised isikud on inimõiguste subjektiks kahes valdkonnas): 1) inimõiguste valdkond 2) kriminaalõigus
julgeolekufunktsiooni täitmine. Organisatsiooni iseloomustab põhitunnusena liikmeskonna komplekteerimine rangelt vabatahtlikul alusel. Totalitaarriikides on vabatahtlikkus küll (eriti kaitseseisukorras) üpris küsitav - vrdl Hitlerjugend (ehkki formaalselt ei olnud ta riigikaitseline) ning Volkssturm Berliini kaitsel Teise maailmasõja 76 lõppfaasis. Riigikaitseliste organisatsioonidena saab tinglikult käsitada I ja II Maailmasõja aegadel eriti laialt levinud halastajaõdede liikumist ja organisatsioone (NB! Mitte samastada Punase Risti ja Punase Poolkuu rahvusvaheliste organisatsioonide liikmetega - silmas on peetud nt Soome lottatüdrukute või Eestis Naiskodukaitse sarnast organisatsiooni) - ehkki nad täitsid abistavat funktsiooni. § 3. KULTUURAUTONOOMIA ORGANISATSIOONID
annaabi.ee 
