mida süljenäärmetes, maksas, neerudes, lümfisõlmedes ja põrnas nim. kihnuks. Kihnuga seostuvatest organi sisemuses asetsevatest isekeskis liitunud sidekoelistest vaheseintest koosneb organi toestik. Nendevahelised ruumid täituvad organi talitlevate elementidega – parenhüümiga. Kindlapiirilist ja tavaliselt lohustunud paika organi pinnal, mille kaudu sisenevad veresooned ja närvid, nim. väratiks. Väliselt eraldatavad või sälkude kaudu üksteisest lahutatud organiosad kannavad sagarate nimetust. 12. Luude ehitus. Luude jaotus kuju ja struktuuri alusel Luude ehituses kehtib printsiip, et vähima materjalihulga ja kaalu juures saavutada suurim vastupidavus ja tugevus. Kuju ja struktuuri alusel jaotatakse luud pikkadeks, lühikesteks ja lamedateks. Pikad luud esinevad jäsemetes ja toimivad kangidena. Eristatakse paksenenud luuotsi e. epifüüse ja luukeha e. diafüüsi, milles esineb üdiõõs. Lühikestel luudel on kõik mõõtmed enam-vähem võrdsed
.................................................................. 36 3. peatükk: Riigikogu.....................................................................................................................37 § 26 Riigikogu valimised ja kogunemine..................................................................................37 § 27 Riigikogu funktsioonid ja pädevus....................................................................................38 § 28 Riigikogu allorganid, organiosad ja asutused....................................................................39 § 29 Vabariigi valimiskomisjon.................................................................................................41 § 30 Riigikogu tegevuspõhimõte ja töökorraldus......................................................................42 § 31 Seadusandlus......................................................................................................................42 4
.................................................................. 38 3. peatükk: Riigikogu.................................................................................................................... 39 § 26 Riigikogu valimised ja kogunemine..................................................................................39 § 27 Riigikogu funktsioonid ja pädevus....................................................................................40 § 28 Riigikogu allorganid, organiosad ja asutused....................................................................41 § 29 Vabariigi valimiskomisjon.................................................................................................43 § 30 Riigikogu tegevuspõhimõte ja töökorraldus......................................................................44 § 31 Seadusandlus......................................................................................................................44 4
...................................................................39 3. peatükk: Riigikogu.....................................................................................................................40 § 26 Riigikogu valimised ja kogunemine..................................................................................40 § 27 Riigikogu funktsioonid ja pädevus....................................................................................41 § 28 Riigikogu allorganid, organiosad ja asutused....................................................................41 § 29 Vabariigi valimiskomisjon.................................................................................................44 § 30 Riigikogu tegevuspõhimõte ja töökorraldus......................................................................45 § 31 Seadusandlus......................................................................................................................45 4
§ 23 Rahvas kui riigiorgan 34 § 24 Rahvahääletus 34 § 25 Erakonnad 35 3. peatükk: Riigikogu 36 § 26 Riigikogu valimised ja kogunemine 36 § 27 Riigikogu funktsioonid ja pädevus 37 § 28 Riigikogu allorganid, organiosad ja asutused 37 § 29 Vabariigi valimiskomisjon 40 § 30 Riigikogu tegevuspõhimõte ja töökorraldus 41 § 31 Seadusandlus 41 4. Peatükk: Vabariigi Valitsus 42 § 32 Vabariigi Valitsuse moodustamine 42 § 33 Vabariigi Valitsuse funktsioonid ja pädevus 42
Isikuid, keda põhiõigus kaitseb, nimetatakse põhiõiguse kandjateks ehk õigustatud subjektideks (vt ülal komm 4.1; § 9 komm-d 3, 5). Isikuline kaitseala võimaldab eristada põhiõiguste kohaldamist PS objektiivsete printsiipide kohaldamisest (nt sisemine või välimine rahu, demokraatia) ning organipädevuste kohaldamisest (nt vaba mandaadi põhimõte). Organipädevuste kandjad on organid või organiosad. Kui on kindlaks tehtud, et teatav tegevus, omadus või seisund kuulub ühe kindla põhiõiguse kaitsealasse, ei ole saavutatud midagi enamat kui abstraktne vastava tegevuse, omaduse või seisundi põhiõigusliku kaitse võimalus. Põhiõigust saab kohaldada alles siis, kui põhiõiguse adressaat on mõjutanud põhiõiguse kaitsealasse kuuluvat tegevust, omadust või seisundit põhiõiguse kandja jaoks ebasoodsalt. Seda mõjutamist saab nimetada kaitseala riiveks.