Valkudega on seotud kõik organismi elulised protsessid: nad on ensüümide koostises ja tagavad organismi kaitsevõime. Valgud annavad toiduenergiat. Koosnevad aminohapetest, mis jagatakse omakorda asendamatutakse (peab saama toiduga) ja asendatavateks (organism suudab ise sünteesida). Pikaajaline liigne valgusisaldus toidus on kahjulik, kuna see koormab neere ja maksa. Rasvade vajadus Polüküllastumata rasvhappeid (nt. oomega 3-rasvhappeid) nim. asendamatuteks, kuna neid ei suuda inimese organim ise sünteesida, seega tuleb neid toiduga saada. Taimsetes rasvades on harilikult ülekaalus küllastumata rasvhapped, loomsetes rasvades aga küllastunud rasvhapped. Küllastunud ja transrasvhapete ülemäärane tarbimine võib olla tervisele kahjulik, tõstavad kolesterooli sisaldust veres ja suurendavad südame-veresoonkonnahaiguste riski. Rasvad on vajalikud. Oluline on, et neid saadakse õiges koguses ja vahekorras. Rasvad on ka rasvlahustuvate vitamiinide A,D,E ja K allikad
##INIMESE FSILISE EKSISENSI JA RATSIONAALSET STAATUST HVARDAVAD OHUD## 1)Vitlus - edutamine ja tunnustumine, ohused ja vimed. 2)Voimsus(kurnatus) - lepingutatud tegevus tempo, ebameeldiv t. 3) 4)Tegevusetus(piakajaline stressor) - eneseteostuse vimaluse puudus, sotsiaalne isolatsioon ehk teisissnu vangistus, suhtlemisvaegus. ##AIDS## HIV on nakkus, mis phjustab AIDS'i. AIDS on omandatud imuunpuudulikuse sndroom. Immuunssteem kaitseb meie keha haiguste eest. HIV tulemusena ei suuda organim haigusega videlda. HIV nakkuse levimine toimub ainult siis, kui HIV positiivse inimese keha vedelikud (veri, sperma, eelsperma, tupevedelik, rinnapiim) satuvad teise inimese vereringsesse lbi suu vi suguelundite limaskestadesse (haavandite kaudu). HIV ei levi khimisega, ktlemisega , sginude kasutamisega , WC pottidel, vannis ja basseinis ka mitte. AIDS'i etappid ja haiguste kliinilineklg - 1. etapp - 2-4 ndalani tekib esmane viiruse paljunemine kui aga mdunu 3
rohusöödast lutserni, rsitikut või mõnda muud proteiinirikast liblikõielist. Kõige väärtuslikumaks proteiinisöödaks on rapsikook, mida on vastavate seadmete olemasolul võimalik teha ka talus kohapeal. Sööta tuleb rikastada mineraalainete ja vitamiinidega, seejuures järgides mahetootmises lubatud ainete ja söödalisandite loetelu. Eelkõige tuleks silmas pidada sööda kaltsiumi- ja fosforisisaldust, sest neid kahte vajab organim koguselt kõige rohkem. Vitamiinid on sigade toitmisel tihti kriitilised faktorid. Tavapärase teraviljaratsiooni korral jääb sigadel katmata A-,D- ja E-vitamiini tarve. Nõuetekohaselt tuleb sigu sööta vähemalt üks kord päevas, kui soovitatavalt peaks neid söötma kaks või kolm korda päevas. Kindlasti tuleb jälgida, et kõik sead mahuksid sööma samal ajal. See ei ole oluline, kui kasutatakse söödaautomaate, milles sööt on
Organism saab rasva toiduga. Kui sööme liiga palju süsivesikuid, sünteesitakse depoorasvu. Depoorasv kuulub uuendumisele, energia tootmine, struktuur-ehituslik. Organismi energiaallikad. Süsivesikud-60%, rasvad-30%, valgud-10% süsivesikud saavad kasutada kõik keharakud. Rasvad saab toota anergiat väga suure hingamishulgal. Vähem hapnikku, süsivesikute hulgal. ATP-universaalne energia vahendaja. Energiarikas aine mille lõhustumisel vabaneb energia, energia arvelt saab organim funktsioneerida. Rakk sureb kui atp ei sünteerita, energiavaru 4-5sek jooksul rakk sureb. Atp uueks süsteesimiseks.atp-pcr süsteem-väga kiire, saab tööd teha 10-15 sek. Ainult siis kui teeme hästi kiireid, lühiajalisi liigutusi. Glükolüüs- kiired, ei vaja hapnikku, 3-4min, tekib piimhappe, mis on happeline koguprodukt, muudab vere happaliseks,. Oksüdatiivne süsteem-vajab hapnikku, kasutatakse kogu aeg, elutegevuslik tegevus, kasutab ära süsivesikuid, valke, jääke. Kui
Mitoosi regulatsioon Sellega kontrollitakse rakkude jagunemist. Ööpäevane rütm (päevasel aktiivsusega organimsimidel on mitooside maksimum öösel ja vastupidi) Regulatsioon hormoonide ja närvidega vastavalt kiirendamiseks või pidurdamiseks Regulatsioon valkühenditega (haava tekkel erituvad valkühendid, mis kiirendavad mitoose) Mitoosi bioloogiline tähtsus Suureneb rakkude arv organim kasvab Toimub a) surnud b) hukkunud rakkude asendamine Mitoosil tekkinud rakud võivad eristuda vastavalt asukohale (kambiumirakkude jagunemisel jääb üks rakk kambiumirakuks, teine rakk eristub vastavalt asukohale kas puitu (sage) või niineossa harvem) Eoseline paljunemine Eoseline paljunemine seentel Eoseline paljunemine hallikutel 1. eosed paljunevad nuttides, see iseloomustab alamaid hallikuid, kellel puuduvad rakuvaheseinad. Kõik eosed vabanevad korraga
annaabi.ee 
