Kooli astuda soovija pidi esimesed viis aastat vaikima ja kuulama ning omaks võtma talle jagatud õpetused, kandes akusmaatiku nimetust, alles seejärel oli õigus tõusta täieõiguslikuks liikmeks -- matemaatikuks. See võib olla seletatav ka puhtloogiliste põhjustega. Kool meelitas nimelt ligi kaht tüüpi inimesi: esiteks matemaatilise filosoofia entusiaste ja teiseks religioosseid pühendunuid, kelle ideaaliks oli pütaagorlaste askeetlik eluviis, mis sarnanes tugevasti orfikute õpetusele ja õigustas end sarnaste müstiliste uskumuste süsteemi kaudu. On tõenäoline, et filosoofiline tiib ei olnud vaimustuses vagadest pühendunutest ja võib-olla isegi halvustas ebausku, kuid kooli loomisel tähtsat rolli mänginud usulisest küljest ei saanud kuidagi mööda vaadata. On võimalik, et selle vastuolu tasakaalustamiseks seadis Pythagoras sisse akusmaatikute ja matemaatikute süsteemi, kus akusmaatikutel oli vaid üldine
Omandamine käis peamiselt küsimuste ja vastuste vormis, ilma seletamise ega tõestuseta. Näiteks, niisugused ,,akusmad" või ,,sümbolid": ,,Mis on õndsate saared? Päike ja Kuu"; ,,Mis on tetraad? Sireenide harmoonia"; ,,Mis on kõige õiglasem? Ohvritoomine" jne. Kool meelitas ligi kaht tüüpi inimesi: esiteks matemaatilise filosoofia entusiaste ja teiseks religioosseid pühendunuid, kelle ideaaliks oli pütaagorlaste askeetlik eluviis, mis sarnanes tugevasti orfikute õpetusele ja õigustas end sarnaste müstiliste uskumuste süsteemi kaudu. On tõenäoline, et filosoofiline tiib ei olnud vaimustuses vagadest pühendunutest ja võib-olla isegi halvustas ebausku, kuid kooli loomisel tähtsat rolli mänginud usulisest küljest ei saanud kuidagi mööda vaadata. On võimalik, et selle vastuolu tasakaalustamiseks seadis Pythagoras sisse akusmaatikute ja matemaatikute süsteemi, kus
(2 lk 34) Sokratese surma järel lahkus Platon Ateenast. Esmalt siirdus Megaarasse ning peatus lühemat aega Eukleidese juures. Jätkas oma teekonda juba Egiptusesse, kus ta mõningate andmete kohaselt tegeles matemaatika ja astronoomiaga. Pärast lühemat peatust Kürenees siirdus tagasi kodumaale ning tegutses aastaid Ateenas kirjanikuna ning õpetajana. Seejärel alustas ta uuesti reisimist: külastas Itaaliat ja Sitsiiliat, kus avanes võimalus lähemalt tutvuda orfikute religioossete õpetuste ja samal ajal arvukalt tegutsevate pütaagorlastega. (6 lk 57) 387. aastal e.m.a, neljakümneaastaselt – vanuses, mida kreeklased pidasid inimese õitseeaks – tuli Platon Ateenasse tagasi. Saabumise järel asutas ta Ateena äärel, kangelase Akademose salus oma kooli, mis sai nimeks Akadeemia. Peagi oli Platon ümbritsetud õpilastest, kellest osa tuli Akadeemiasse teadusega, eelkõige aga matemaatikaga tegelemiseks. Juba kooli
sümboliks jaanalinnu sulg. Taevajumal Horos ehk kaugelkaugel asuv, kujutatai pistriku kujulisena, kaks silma üks on päike, teine kuu. Kuujumal Thot tunti ka tarkuse jumalana, oli ka tekstide ja seaduste jumal. Egiptuse kunstis on kujuattau kirjutajat väga palju. Tema kultusepaik asus Hermopolis. Kui ürgookeanis kerkis üles maalapike, siis lendaskohale lind Thot ja munes muna, kust tuli välja jumal ja lõi maailma. Orfikute liik hoidis saladusi, oli orfikute religioon. Viljakusega on seotud jumalanna Isis, lehmapeaga naine, Horose ema, ka tema mees on tuntud, kelleks oli 4 Osiris, kes oli surematuse alus. Isis oli ka emaduse kaitsja. Amon ehk nähtamatu ehk varjatud, oli ka viljakuse jumla, kultuselinn oli Teeba, ta olevat nähtamatu ja kõikjal viibiv jumal. Tal on ka loomakehastused, jäär. Tekib Amon-Ra.
Offis kuulutas end maailma valitsejaks, Eurinome solvus, lõi tal hambad välja ja ajas ta maa alla koopasse. Offise hammastest tekkisid hiljem belaskid. Pärast Offise pagendamist süstematiseeris Eurinome maailma, belaskos (e. belask) oligi selle müüdi järgi esimene inimene, kes tuli Arkaadiast. Belaskid võisid elada neoliitikumi ajastul, umbes 4. aastatuhandel e. Kr. tulid Kreekasse põhja poolt. Neil oli värvitud keraamika. Orfikute müüdi kohaselt lõi aga hoopis Kaos maailmamuna, millest koorus kuningas Phanes, kes sünnitas Nyxi (öö, kord, õiglus) Nyxi sigitas tuul. Mõnede lugude j. Nyx ja Erebos (`pimedus') pärinevad Kaosest. Sünnitasid Hemera (`päev') ja Aitheri (`õhk, eeter'). Nyxi ja Erebose järglasteks loetakse ka Thanatos (`surm'), Hypnos (`uni'), Momos (`kurbus') ja saatus 3 moira kujul. Veel väidetakse Nyxist põlvnevat tülijumalanna Eris (levinumate versioonide j
annaabi.ee 
