1896. a. sai isa õpetajakoha Vormsile, kus pere elas lühemat aega. Sealsete õigeusu tavade järgi salviti terve pere õigeusku. Karl Ustavist sai venepärane Kirill. Siit ka tema hilisem kunstnikunimi Cyrillus. Ema kolis lastega Haapsallu, et võimaldada neile paremat kooliharidust ÕPINGUD Kreegi koolitee algas Haapsalus Nikolai kiriku kihelkonnakoolis. Pillimänguga tutvus poiss harmooniumil, klaveril, orelil. Tal lubati harjutada kohaliku karskusseltsi klaveril ning Jaani ja Lossikiriku orelitel. Peterburi konservatooriumi trombooniklassis alustas 1908, jätkas 19121916 kompositsiooni ja teooria alal. Õpingute käigus tutvus Kreek Peeter Südaga, kellest sai tema lähim sõber TÖÖ Peterburis suurenes ka huvi eesti rahvamuusika vastu. Kreek oli aktiivne rahvaviiside koguja ja uurija. Hakkas esimese eestlasena salvestama rahvaviise fonograafiga Alates 1911. aasta suvest osales ta Eesti Üliõpilaste Seltsi korraldatud ja Oskar Kallase juhitud rahvalaulude kogumisretkedel. 1914. a
õpetamas käis, kui kodus. 1896 sai isa õpetajakoha Vormsile, kus pere elas lühemat aega. Seal salviti terve pere õigeusku. Karl Ustavist sai venepärane Kirill. Siit ka tema hilisem kunstnikunimi Cyrillus. Ema kolis lastega Haapsallu, et võimaldada neile paremat kooliharidust. Kreegi koolitee algas Haapsalus Nikolai kiriku kihelkonnakoolis. Pillimänguga tutvus poiss harmooniumil, klaveril, orelil. Tal lubati harjutada kohaliku karskusseltsi klaveril ning Jaani ja Lossikiriku orelitel. Ta huvitus puhkpillimängust, mängis kooli pasunakooris ja linna tuletõrjeorkestris. Cyrillus harjutas hoolsalt isa muretsetud trombooni, võttis klaveritunde ning laulis kohalike seltside koorides. Peterburi konservatooriumi trombooniklassis alustas 1908, jätkas 19121916 kompositsiooni ja teooria alal. Õpingute käigus tutvus Kreek Peeter Südaga, kellest sai tema lähim sõber. Neid lähendasid loomingulised huvid, huumorimeel, ühised musitseerimised, teineteise
Seal salviti terve pere õigeusku. Karl Ustavist sai venepärane Kirill. Siit ka tema hilisem kunstnikunimi Cyrillus. Väike-Viigi 10 Haapsalus, kus Cyrillus Kreek elas aastail 19391962 Ema kolis lastega Haapsallu, et võimaldada neile paremat kooliharidust. Kreegi koolitee algas Haapsalus Nikolai kiriku kihelkonnakoolis. Pillimänguga tutvus poiss harmooniumil, klaveril, orelil. Tal lubati harjutada kohaliku karskusseltsi klaveril ning Jaani ja Lossikiriku orelitel. Ta huvitus puhkpillimängust, mängis kooli pasunakooris ja linna tuletõrjeorkestris. Cyrillus harjutas hoolsalt isa muretsetud trombooni, võttis klaveritunde ning laulis kohalike seltside koorides. Peterburi konservatooriumi trombooniklassis alustas 1908, jätkas 19121916 kompositsiooni ja teooria alal. Õpingute käigus tutvus Kreek Peeter Südaga, kellest sai tema lähim sõber. Neid lähendasid loomingulised
õigeusku. Lisaks muudeti ka pereliikmete eesnimed: Gustavist sai Konstantin ning Karl Ustavist Kirill. Siit ka tema hilisem kunstnikunimi Cyrillus. Cyrillus Kreek (arr E. Tubin) 300 413; 19 - jpg 1 ELULUGU Ema kolis lastega Haapsallu, et võimaldada neile paremat kooliharidust. Kreegi koolitee algas Haapsalus Nikolai kiriku kihelkonnakoolis. Pillimänguga tutvus poiss harmooniumil, klaveril, orelil. Tal lubati harjutada kohaliku karskusseltsi klaveril ning Jaani ja Lossikiriku orelitel. Ta huvitus puhkpillimängust, mängis kooli pasunakooris ja linna tuletõrjeorkestris. Cyrillus harjutas hoolsalt isa muretsetud trombooni, võttis klaveritunde ning laulis kohalike seltside koorides. Peterburi konservatooriumi trombooniklassis alustas 1908, jätkas 19121916 kompositsiooni ja teooria alal. Õpingute käigus tutvus Kreek Peeter Südaga, kellest sai 3
1896. a. sai isa õpetajakoha Vormsile, kus pere elas lühemat aega. Sealsete õigeusu tavade järgi salviti terve pere õigeusku. Karl Ustavist sai venepärane Kirill. Siit ka tema hilisem kunstnikunimi Cyrillus. Ema kolis lastega Haapsallu, et võimaldada neile paremat kooliharidust. Kreegi koolitee algas Haapsalus Nikolai kiriku kihelkonnakoolis. Pillimänguga tutvus poiss harmooniumil, klaveril, orelil. Tal lubati harjutada kohaliku karskusseltsi klaveril ning Jaani ja Lossikiriku orelitel. Ta huvitus puhkpillimängust, mängis kooli pasunakooris ja linna tuletõrjeorkestris. Cyrillus harjutas hoolsalt isa muretsetud trombooni, võttis klaveritunde ning laulis kohalike seltside koorides. Peterburi konservatooriumi trombooniklassis alustas 1908, jätkas 1912 1916 kompositsiooni ja teooria alal. Õpingute käigus tutvus KreekPeeter Südaga, kellest sai tema lähim sõber. Neid lähendasid loomingulised huvid, huumorimeel, ühised
sajandi mauri vallutajad Hispaanias. Esimesed poognad olid pinguli tõmmatud jahivibu kujulised. Poogna puuosa oli algul kumer, see pidi hobusejõhvide kimpu hoidma pinge all nii, et see paneks mööda keeli tõmbamisel keeled vibreerima. Vanaaegseid poognaid valmistati mitmes suuruses, osa neist olid ainult 20 cm pikkused. Klahvid ja haamrid Esimesed Euroopa klahvpillid (orelid) olid lihtsa konstruktsiooniga, nende raskeid kange juhiti pigem käte kui sõrmedega. Vanimatel orelitel oli klahvide vahe sama suur kui viledel (kuni 10 cm). 13. sajandini olid klaviatuurid diatoonilised, esimene klahv oli C. Esialgu kasutati orelit vaid gregooriuse koraali saateks ja selle ulatus oli 2 oktavit mitte suurem munkade hääleulatusest. 14. sajandil, kui arenes polüfoonia, listi ka suurem osa tänapäeval tuntud kromaatilisi klahve. Esialgu kasutati klaveri haamripeade katteks saksa klaveril kitsenahka, kuid selle paksus ja elastsus ei olnud ühtlane
Ta ei mõõtnud kunagi aega, vaid lausa unustas selle, tehes kõike kiirustamata ja põhjalikult. 1956. a. tabas Saart halvatus, mistõttu ta loobus pedagoogitööst ja pühendus heliloomingule. Cyrillus Kreek Ema kolis lastega Haapsallu, et võimaldada neile paremat kooliharidust. Kreegi koolitee algas Haapsalus Nikolai kiriku kihelkonnakoolis. Pillimänguga tutvus poiss harmooniumil, klaveril, orelil. Tal lubati harjutada kohaliku karskusseltsi klaveril ning Jaani ja Lossikiriku orelitel. Ta huvitus puhkpillimängust, mängis kooli pasunakooris ja linna tuletõrjeorkestris. Cyrillus harjutas hoolsalt isa muretsetud trombooni, võttis klaveritunde ning laulis kohalike seltside koorides. Peterburi Konservatooriumi trombooniklassis alustas 1908, jätkas 19121916 kompositsiooni ja teooria alal. Õpingute käigus tutvus Kreek Peeter Südaga, kellest sai tema lähim sõber. Peterburis suurenes ka huvi eesti rahvamuusika vastu. Kreek oli aktiivne rahvaviiside koguja ja uurija
1896. a. sai isa õpetajakoha Vormsile, kus pere elas lühemat aega. Sealsete õigeusu tavade järgi salviti terve pere õigeusku. Karl Ustavist sai venepärane Kirill. Siit ka tema hilisem kunstnikunimi Cyrillus. Ema kolis lastega Haapsallu, et võimaldada neile paremat kooliharidust. Kreegi koolitee algas Haapsalus Nikolai kiriku kihelkonnakoolis. Pillimänguga tutvus poiss harmooniumil, klaveril, orelil. Tal lubati harjutada kohaliku karskusseltsi klaveril ning Jaani ja Lossikiriku orelitel. Ta huvitus puhkpillimängust, mängis kooli pasunakooris ja linna tuletõrjeorkestris. Cyrillus harjutas hoolsalt isa muretsetud trombooni, võttis klaveritunde ning laulis kohalike seltside koorides. Peterburi konservatooriumi trombooniklassis alustas 1908, jätkas 19121916 kompositsiooni ja teooria alal. Õpingute käigus tutvus Kreek Peeter Südaga, kellest sai tema lähim sõber. Neid lähendasid loomingulised huvid, huumorimeel, ühised musitseerimised, teineteise mõistmine ja
pöördus terve pere õigeusku, mis nõudis ka sünninimede muutmist venepäraseks. Karl Ustavist sai Kirill ja Gustavist Konstatin. Siit tuleneb ka tema hilisem kunstnikunimi Cyrillus. Varsti kolis ema lastega Haapsallu, et võimaldada neile paremat kooliharidust. Cyrilluse koolitee algas Haapsalu Nikolai kiriku kihelkonnakoolis. Pillimänguga tutvus ta harmooniumil, klaveril ja orelil. Muusikast innustunud poisil lubati harjutada kohaliku karskusseltsi klaveril ning Jaani ja Lossikiriku orelitel, samuti võeti ta mängima kooli pasunakoori ja linna tuletõrjeorkestrisse. Tema enda sõnul oli tema esimene katse komponeerida 13.aprill 1906.aastal. 1907-1908.a hakkasi Cyrillius Kreek õpetama Haapsalu Linnakooli orkestrit ja pühendas kogu oma vaba aja klaveri- ja tromboonimängule. 3. ÕPINGUD PETERBURI KONSERVATOORIUMIS 3.1 Mart Saar Peterburi konservatooriumis Mart Saar alustas oma õpinguid konservatooriumis 1901.aastal L.Homiliuse oreliklassis.
arvatavasti kõige olulisem.Tamberg juhatas eesti koguduse koori ja ajavahemikul 1898 1906 ka Kungla seltsi segakoori ning kutsus Cyrillus Kreegi mõlemasse laulma. Ilmselt ei jäänud Kreek kummaski üksnes realauljaks, vaid sai koorijuhilt ka vastutusrikkamaid ülesandeid. Peale Kreegi jaoks oluliseks osutunud kooritöö kogemuse võimaldas August Tamberg noorel muusikaentusiastil piiramatult harjutada lossi- ja linnakiriku (Jaani kiriku) orelitel, Kungla seltsi klaveril ja harmooniumil (Leichter 1939) ning arvatavasti tutvustas talle juba siis oma isiklikku noodi- ja raamatukogu, millest Cyrillus Kreek sai hiljem päranduseks mõnedki köited. Niisiis läks Kreegi muusikaline areng sajandi esimestel aastatel Haapsalus tublisti edasi nii sealsete õpetajate toel kui ka isikliku hoolsa tööga. 1907/08. õppeaastal sai ta vanema venna Vladimiri vahendusel esimesed õpetajakogemused ja palga Haapsalu Linnakooli orkestrit juhendades
annaabi.ee 
