kalmistule Miina Härma haridustee Muusikalise alghariduse omandas iseseisvalt Lõpetas Tartus K.Schulze tütarlastekooli 1883.a. astus Peterburi konservatooriumi oreliklassi Miina Härma side Tartuga Töötas pikka aega Tartus koorijuhi ja orelimängijana Valiti Tartu Ülikooli audoktoriks Tartus Miina Härma nimeline kool Miina Härma organistina Tõi orelimuusika maarahva hulka Esines orelikunstnikuna nii linna- kui maakirikutes 1890.a. Esines orelikontsertidega Peterburis, Saksamaal, Suurbritannias ja Soomes Miina Härma heliloojana Põhiosa moodustavad vokaalteosed Üle 200 soololaule Andis välja koorivihikud Kantaat "Kalev ja Linda" "Murueide tütar" Miina Härma kirjutatud ,,Tuljak", Karl Ferdinand Karlsoni sõnadele https:// www.youtube.com/watch?v=WCifZHi525Y Kasutatud materjal https:// opetaja.edu.ee/eesti_muusika/composers/h arma/elu.htm https:// sites.google.com/site/harmajalate/miina-ha erma/looming http://
Juba viieaastaselt olevat Peeter proovinud mängida orelil kuulmise järgi kirikulaule. Aastatel 19021911 õppis Peeter Peterburi Konservatooriumis orelit, algul Louis Homiliuse klassis, pärast viimase surma Jacques Samuel klassis. Peterburis õppides tutvus ta Mart Saarega, kelle õhutusel hakkas käima Eesti Üliõpilaste Seltsi rahvaviiside kogumismatkadel aastatel 19051911. Aastal 1912 asus Peeter Süda elama Tallinna, kus andis põhiliselt eratunde ning esines orelikontsertidega. 1919 1920 töötas ta Tallinna Kõrgemas Muusikakoolis oreli- ja kompositsiooniõppejõuna. Pärast Süda surma kogusid mitmed ta sõbrad kokku tema käsikirjad, mahuka noodi- ja raamatukogu ning hulga isiklikke asju, nende hulgas ka koduoreli ta kodutalust Saaremaalt. Peeter Südame tähtsaimad teosed on prelüüd, fuuga g-moll ja f-moll, ,,Pastorale" orelile, segakoorilaul ,,Linakatkuja". Olulise osa muusikaosakonna varadest moodustavad ajaloolised
Aastatel 19021911 õppis Peeter Peterburi Konservatooriumis orelit, algul Louis Homiliuse klassis, pärast viimase surma Jacques Samuel Handschini klassis. Ta õppis ka Aleksander Glazunovi, A. Ljadovi ja N. Solovjovi juhendusel kompositsiooni. Peterburis õppides tutvus ta Mart Saarega, kelle õhutusel hakkas käima Eesti Üliõpilaste Seltsi rahvaviiside kogumismatkadel 19051911.Aastal 1912 asus Peeter Süda elama Tallinna, kus andis põhiliselt eratunde ning esines orelikontsertidega. 19191920 töötas ta Tallinna Kõrgemas Muusikakoolis oreli- ja kompositsiooniõppejõuna.Pärast Peeter Süda surma asutati 1924. aastal Peeter Süda Mälestuste Jäädvustamise Ühing, millest hiljem kasvas välja Muusikamuuseum Oreliteosed:Fuuga f-moll , "Ave Maria" Klaveriteosed: Fuuga, Scherzo . Linakatkuja" (koorilaul) "Muremõtted" (soololaul) Raimond Lätte (1931-1997) lõpetas 1952. aastal koorijuhtimise erialal Tartu Muusikakooli Richard Ritsingu ja Voldemar
A. Kapi lemmikheliloojaks oli J. S. Bach, kelle loomingut ta hindas ja armastas üle kõige, mis avaldub ka mitmel pool tema loomingus. Suurepärase organisti ja improvisaatorina kirjutas A. Kapp orelile ka mitmed oma tähtsamad helitööd, mis kuuluvad Eesti klassikalise muusika silmapaistvamate saavutuste hulka. Olles õppinud Peterburi konservatooriumis oreli erialal, kujunes ta välja silmapaistvaks organistiks-virtuoosiks, kes esines tihti mitmesuguste orelikontsertidega ja saavutas kuulsuse suurepärase improviseerijana. Seevastu sümfoonilises muusikas lähtus A. Kapp L. v. Beethoveni ja P. Tsaikovski eeskujudest, kes avaldasid talle oma mõju nii orkestrikäsitluse kui ka muusikalise kujundlikkuse mõttes. Tegutsedes pikki aastaid dirigendina juhatas A. Kapp mitmeid nende heliloojate teoseid, mis omasid olulist tähendust tema loomingulises biograafias. Kui H. Eller oli Tartu Kõrgemas Muusikakoolis tegutsedes rohkem huvitatud uuematest muusikavooludest,
Tema koostas esimesena Eesti kirjanduse ajaloo ja alustas eesti esimest entsüklopeediat, algatas rahvaviiside kogumise. Lauleldus Uku ja Vanemuine ehk eesti jumalad ja rahvad. 7. J.Kappel, M. Härma, K. Türnpu, R. Tobias õppisid Peterburi konservatooriumis orelit. M. Härma reisis pärast konservatooriumi lõpetamist ja esines orelikontsertidega. 1894.a asutas Tartus segakoori, lõi kaasa Tartu Kõrgema Muusikkooli asutamisel. Koorilaulud (Meeste laul, Enne ja nüüd, Ööbiku surm, Pidu hakkab, Tuljak), kantaat (Kalev ja Linda), laulumäng (Murueide tütar). K. Türnpu pärast lõpetamist täiendas end Saksamaal koorijuhtimise alal, 1916.a kutsuti Tallinna Meestelaulu Seltsi koorijuhiks, 1921.a pandi Eesti Lauljate Liidule. Ta lõi vokaalmuusikat
Elu Astrahanis (1904-1920) • 1903. aastal tegi Moskva Konservatooriumi direktor ja Venemaa Muusikaühingu esimees V. Safonov Artur Kapile ettepaneku asuda tööle Astrahani Muusikakooli direktorina. 1904. aasta alguses sinna ta asuski. • Astrahanis peale praktilise tegevuse muusikakoolis juhatas Artur ka sümfooniakontserte ning tema korraldusel toimusid ka regulaarsed kammerkontserdid. • Tihti esines ta nii Astrahanis kui ka ümberkaudsetes linnades orelikontsertidega. Neil aastail ei jäänud tal eriti palju aega komponeerimiseks, kuid siiski kirjutas ta 1905. aastal ühe oma kõige mõjuvama heliteose "Viimne piht" viiulile ja orelile. Hiljem kasutas helilooja seda pala oma oratooriumis "Hiiob". • Astrahanis elades ei katkestanud helilooja sidemeid kodumaaga. Ta korduvalt külastas Eestit. Nii juhatas ta 1909.a. Tartu Muusikapäeval sümfooniakontserti.
Aastatel 19021911 õppis Peeter Peterburi Konservatooriumis orelit, algul Louis Homiliuse klassis, pärast viimase surma Jacques Samuel Handschini klassis. Ta õppis ka Aleksander Glazunovi, A. Ljadovi ja N. Solovjovi juhendusel kompositsiooni. Peterburis õppides tutvus ta Mart Saarega, kelle õhutusel hakkas käima Eesti Üliõpilaste Seltsi rahvaviiside kogumismatkadel 19051911. Aastal 1912 asus Peeter Süda elama Tallinna, kus andis põhiliselt eratunde ning esines orelikontsertidega. 19191920 töötas ta Tallinna Kõrgemas Muusikakoolis oreli- ja kompositsiooniõppejõuna. Pärast Peeter Süda surma asutati 1924. aastal Peeter Süda Mälestuste Jäädvustamise Ühing, millest hiljem kasvas välja Muusikamuuseum (praegune Eesti Teatri- ja Muusikamuuseum). Hiiumaal käis Peeter Süda rahvalaule üleskirjutamas 1905. aastal Kõpu kandis, Reigi kihelkonnas, ta sattus ka Käinasse. Süda kirjutas esimesena üles ka noodid, mis on olemas Eesti kirjandusmuuseumis.