Aga kui ta hakkas 1730. aastal looma inglise keelseid oratooriume saavutas uue populaarsuse. 1751. Aastal algas Händeli nägemise kiire halvenemine kuni ta jäi täiesti pimedaks. 14. Aprill 1759 ta suri rahvuskangelasena ning ta maeti Londoni Westminster Abby'sse. Händel on loonud umbes 40 ooperit ja ligi 30 oratooriumit. Kogu ooperilooming on itaaliakeelne. Tuntumad ooperid on ''Julius Caesar'' ja '' Xerxes''. Ta kirjutas ka palju instrumentaalmuusikat. Olulisemad on: concerto grossod, orelikontserdid, klavessiinisüidid, orkestrisüidid. Orkestrisüitidest kuulsaimad on "Veemuusika", mis olevat ette kantud nii, et kuningas George I tegi koos õukonnaga lõbusõitu Thamesi jõel ja tema laeva kõrvale seilas alus, kus Händel oma orkestriga esitas "Veemuusika" orkestrisüiti. Teine kuulus orkestrisüit "Tulevärgimuusika" paluti teha Händelil Aacheni rahulepingu tähistamispidustuste jaoks. Peo kõrghetkeks pidi kujunema suur ilutulesti millest ka tulenes nimi ''Tulevärgi muusika''
personaalsemat lähenemist. Nende esinemispaikade atmosfäär oli intiimsem ja hubasem. Suuremat tähelepanu pöörati ka esinemispaikade ja kogu festivaliala kujundusele. Kontsertpäev on pühendatud maestro Neeme Järvi 75 juubelile Alustati suurejooneliselt Esineb Annely Peebo (metsosopran), kes astub esimest korda vabaõhukontserdil üles oreli saatel. Üsna ainulaadse koosluse teeb veel erilisemaks see, et orelikontserdid ei ole vabaõhulavadel just tavaline nähtus. Leigol on aga vabas õhus toimuv orelikontsert juba pikaajaline traditsioon, mis sai alguse ajast, kui Tallinna rahvusvaheline oreligala toimus veel Leigol. Kontsertpäeva kavas: Eesti noorte sümfooniaorkester, dirigent Neeme Järvi "Suuri avamänge läbi aegade". Esitustest jäid meelde : Wolfgang Amadeus Mozart, avamäng ooperile ,,Haaremirööv" Gioacchino Rossini, avamäng ooperile ,,Sevilla habemeajaja"
,,Õhtuõhtud sõudvad sala" ja ,,Ööbik" ). Kappelil on ka kolm suuremat teost, väärtuslikeim neist on 1892. aastal valminud koorikantaat ,,Päikesele". 1903. aastal andis Kappel välja ,,Muusika algõpetuse" ning pikka aega oli eesti koolides kasutusel tema koostatud ,,Kooli-laulmise raamat Eesti rahvakoolidele". Miina Härma (1864-1941) Helilooja, organist, koorijuht ja aktiivne muusikategelane. 1883. aastal siirdus Peterburi konsevatooriumi orelit õppima. Hiljem kogusid ta orelikontserdid palju menu. Miina Härma oli tõenäoliselt esimene eesti interpreteet, kes pälvis tunnustust ka kodust kaugemal. Härma kuulus paljudesse kulturiorganisatsioonidesse sh Tartu Helikunsti Seltsi, Eesti Lauljate Liidu Tartu osakonda jne. Aitas kaasa Tartu Kõrgema Muusikakooli tegevusele. Tema loomingus on ülekaalus koorilaulud, kuid on ka paar suuremat teost. Tema koorilaulud jagunevad kolmeks haruks 1. Isamaalaulud ( ,,Meeste laul", ,,Enne ja nüüd" , ,,Veel kaitse, kange Kalev") 2
Võib arvata, et see teos on enim ettekantud oratoorim maailmas. Elu viimased aastad oli Händel pime. Ta suri 1759.aastal 14.aprillil ja maeti tuhandete inimeste auavalduste saatel Londoni Westminster Abbey`sse Inglise kuningate ja Briti Impeeriumi kuulsate kodanike kõrvale. HÄNDELI LOOMING: Händeli loomingu olulisemad teosed ongi umbes 40 ooperit ja ligi 30 oratooriumit. Siiski kirjutas ta ka palju instrumentaalmuusikat. Olulisemad nendest on: Concerto grossod, orelikontserdid, klavesiinisüidid, orkestrisüidid. Orkestrisüitidest kuulsaimad on ``Veemuusika´´,mis legendi järgi olevat ette kantud nii, et kuningas George I tegi koos õukonnaga lõbusõitu Thamesi jõel ja tema laeva kõrvale seilas alus, millel Händel oma orkestriga esitas "Veemuusika" orkestrisüiti. Sellega olevat tahtnud Händel ära leppida George I-ga (ehk endise leivaisaga, kelle juurest ta omal ajal Londonisse jalga lasi.)
tema teoseid mängiti 1920.-1930. aastatel sonaat viiulile ja klaverile , prelüüd ja 14 välisriigis , mis on päris hea saavutus . fuuga orelile, avamäng sümfooniaorkestrile Nii Eller kui ka Kapp ,. Mõlemad on "Don Carlos". Peale konservatooriumi tegelenud pedagoogitööga. Elleri juures lõpetamist järgnes praktiline muusikutöö õppisid muusikateadlased ja interpreedidki , Peterburis(organistiamet,orelikontserdid,era ta oli pedagoogitöös väga nõudlik. Ta tunnid,sümfooniakontserdite juhatamine) nõudis , et kõik mis noodipaberile jääb , Selle kõrval valmisid orkestriteos peab olema põhjalikult kontrollitud. "Serenade triste", mõningad soolo ja koorilaulud. Oli ka muusikakooli direktor. Side Eestimaaga püsis.
kuhu maetakse ainult kõige kuulsamaid ja väärikamaid inglise kodanikke. Looming Tähtsamad teosed: 3 · Üle 40 ooperi (tuntumad Julius Caesar, Alcina, Xerxes jt.) · Ligi 30 oratooriumi (Iisrael Egiptuses, Messias, Juudas Makabeus) · Veemuusika · Tulevärgimuusika · 6 concerto grossot op. 3 · 12 concerto grossot op. 6 · orelikontserdid · soololaulud, duetid, soolokantaadid · kammermuusika (sonaadid, triod) LAVATEOSED- Händeli lemmikzanriks oli ooper. Selle zanri nimel võitles ta kangelaslikult barokkooperi vastastega, mistõttu sattus mitmel korral pankrotti. Tema ooperid jutustavad heroilisest inimesest ning tegudest, mida sooritati au ja kuulsuse nimel. Ooperite tegelaskujudeks olid õilsad printsessid, kuningannad, printsid, kuningad, väejuhid. Händeli
annaabi.ee 
