et tagada endale Liivimaale paremad kauplemisvõimalused. Mõõgavendade ordu- Kristuse Sõjateenistuse Vennad, kristlik sõjaline ordu. Tegutses 1202- 1237.a. Eesmärk kaitsta Riia peapiiskopkonda ning levitada ristiusku sõjalisel teel. liivlased- Ajalooline rahvus Eesti ja Läti aladel. Väiksemaid tänapäevani säilinud soome-ugri rahvaid. Ümera lahing- Liivimaa ristisõja, eestlaste muistse vabadusvõitluse, lahing orduvendadest, latgalitest ja liivlastest koosneva kristlaste väe ja paganlike eestlaste vahel. Toimus 1210.a. Madisepäeva lahing- Sakala vanema Lembitu eestvõttel Eestimaa põhimaakondadest kokku kogutud suur malev kohtus ristisõdijate eliitväega. Lahing lõppes eestlaste kaotusega 1217.a. Lindanise lahing- 1219. aasta juunis Liivimaa ristisõja lahing, kus revalased ja harjulased ründasid Tallinas Taani kuninga väge. Pärast eestlaste edukat algust nad põgenesid Taani väe ülekaalu tõttu.
et uusi ristisõdijaid värbama minna. Beverini piiramine (1211) Vahepeal asusid taas tegevusse ugalased ja sakalased, kes rüüstasid latgalite aladel, tappes teiste seas palju Russini kaaskondlasi. Enne lahkumist tehti ka edutu katse vallutada Beverini linnust. Sõjakäik Sakala põhjaossa Seepeale palusid Beverini vanemad Paike ja Dote Riiast abi. Seal otsustatigi korraldada sõjakäik varasematest retkedest kõrvale jäänud Sakala põhjaossa. Piiskopi meestest, ristisõdijatest, orduvendadest, liivlastest ja latgalitest koosnev vägi liikus esmalt mööda mereranda põhja suunas ja pööras siis arvatavasti Pärnu jõe suudme juurest itta Sakala poole. Kehvade teeolude tõttu jõuti kohale alles seitsmendaks päevaks ja paljude teel surnud hobuste hinnaga. Oma laagri Lembitu küla juurde püstitanud vägi tegi sealt kolme päeva jooksul ümbruskonda, sh ka Nurmekunda, rüüsteretki. Neljandal päeval süüdati põlema linnus,
● Vastavalt 1207. aastal piiskop Albertiga sõlmitud lepingule sai ordu 1/3 vallutatud maadest. Olles sõjaliselt tugevaim jõud regioonis, muutus ordu aga sisuliselt sõltumatuks ning hakkas ajama iseseisvat poliitikat, alustades 1208. aastal liidus latgalitega eestlaste vastu sõda. ● 1236. aastal kaotas ordu Saule lahingu leedulastele ning väga paljud, võimalik et pooled, orduvendadest langesid. Liivi ordu ehk Liivimaa ordu ● katoliku rüütliordu, Saksa ordu Liivimaa haru, mis eksisteeris aastatel 1237–1562 ● Orduliikmed jagati kolmeks: rüütelvennad, preestervennad ja seersantvennad ehk hallmantlid Katoliiklikud ordud on rühmitatud: vaimulikud rüütliordud (johanniidid, templiordu, Saksa ordu) mungaordud (benediktlased, tsistertslased), hospidaliordud (antoniidid), kerjusordud (frantsisklased),augustiinlased, jesuiidid.
kristlastele kuulekad olla. Pole aga selge, kas saarlaste vastus kirjutati enne või pärast Saaremaa vallutamist, sest see on teada ühest riialaste kirjast Lübeckile. Seetõttu pole ka selge, millist rolli, kui üldse, antud kiri Saaremaa vallutamise ajal mängida võis. 1227. aasta 20. jaanuariks määrasid ristisõdijad kokkusaamine Pärnu jõe suudmesse, kust alustati edasiliikumist Muhumaa poole. Kokku oli kogutud suurim vägi terves ristisõjas, mis koosnes riialastest, orduvendadest, ristisõdijaist, liivlastest, latgalitest ning mandrieestlastest kõikidest maakondadest, väidetavalt koguni 20 000 meest, mis on ilmselt siiski liialdus. Väe eesotsas oli paavsti viitselegaat magister Johannes koos Modena Wilhelmi teenri Gandulfinusega, kes kandis paavstilippu. Seega püüti sõjaretke näidata ennekõike paavsti ettevõtmisena, kuigi tegelikult juhtis väge siiski ilmselt ordumeister Folkvin.
Maapäev oli ainus institutsioon, mis annab alust rääkida liivimaast kui poliitilisest tervikust, samas on näha, et säilis liigendatud maahärrade järgi. Ülemkihi ja linnarahva sotsiaalsed rühmad Liivimaal: -Ordurahvas 13. saj suhteliselt vähe. Saksa sõjavägi ehk paartuhat inimest. 15. saj lõpus rüütelvendade arvuks u 40005000 ning see hakkab seoses ordu muutuva rolliga vähenema (pakkuda väikeaadlile seisusekohast äraelamist, kel emamaal ressurssi ei jätku) Orduvendadest vaid üksikud liivimaalt pärit, põlvest- põlve tuldi samast perekonnast ordusse. Põhja ja kesk-saksamalt, vähem lõuna- saksamaalt. Reinimaa ja Vestfaal. 16 saj pea kõik ordu Liivimaa liikmed pärit Vestfaalist. Samaaegselt vendade liikumine erinevate piirkondade vahel väheneb oluliselt võrreldes 13-14 sajandiga. -vasallkond Võrdlemisi ühtne, puudus kõrg- ning alamaadel. Kõige enam lokaalse päritoluga. Päritolu muster paika 13 sajandiga. Vasallkonnal kujunesid rüütelkonnad.
aastal, mis oli viimane Eesti maakond. Nüüdseks kogu Eesti- ja Liivimaa olid langenud. 6. Baltikumi ristisõja koht Eesti ja Euroopa ajaloos: Ristisõdijate päritolu (sotsiaalne ja geograafiline)- Ristisõdijad olid pärit mittevabade rüütlite kihist, kes teenisid Bremeni peapiiskopkonnas ministeriaalidena. Enamus pärines Buxhoevedeni aadlisuguvõsast. Tuntuim suguvõsa liige oli Riia piiskop Albert, tema vend Theoderich ja Hermann (Tartu piiskop). Orduvendadest vaid üksikud pärinesid Liivimaalt. Geograafiline päritolu: Mõõgavendadest enamik oli alamsaksa päritolu. Nad tulid Liivimaale, Vestfaalist ja Põhja-Hessenist. 16. sajandil kõik ordu liikmed on pärit Vestfaalist. Riia piiskop Albert kutsus rüütleid ja vaimulikke Vestfaalist ja Hessenist. Liivimaa ristisõjaga olid seotud Holsteini augustiinlased, Loccumi ja Pforte tsistertslased, Magdeburgi ja Ratzeburgi premonstraatlased.
annaabi.ee 
