Ristisõdijaid tuli ka meritsi ja maitsi kõikjalt Euroopast, nii üksi kui gruppidena. Bosporuse väina juures piirasid Seldzukid ristisõdijate põhiväed ümber ja hävitasid peaaegu täielikult. Feodaalide vägi (5´000 rüütlit ja 30´000 jalameest) vallutas aga sellegipoolest Jeruusalemma 1099. Aasta juulis. Palverändurid, kes tulid Euroopast palverännakutele, olid kaitsetud ja nende kaitseks rajati vaimulikud rüütliordud. Nende liikmeteks olid nii mungad kui ka rüütlid. Nendeks ordudeks olid Templiordu ja Saksa ordu. Enne Jeruusalemma jõudmist olid mitmed koju tagasi pöördunud ja oli paljusid, kes ei olnud Euroopast üldse lahkunudki. Need, kes Jeruusalemma üldse jõudsid koheldi kangelastena. Kõik, kes ristisõjas osalesid olid andnud vande kirikule ja need, kes vannet rikkusid heideti kogudusest välja.
Seal toime pandud tapatalgud olid jubedad. Peale Jeruusalemma vallutamist langes ristisõdijate alla veel suur osa Vahemere idarannikust. Sinna tekkisid ristisõdijate riigid. Neist tähtsam oli Jeruusalemma kuningriik. Seal üritati kehtestada feodaalset hierarhiat, nagu Lääne-Euroopas, kuid see ei õnnestunud. Palverändurid, kes tulid Euroopast palverännakutele, olid kaitsetud ja nende kaitseks rajati vaimulikud rüütliordud. Nende liikmeteks olid nii mungad kui ka rüütlid. Nendeks ordudeks olid Templiordu ja Saksa ordu. Teine ristisõda(1147-1149) Esimese ristisõja käigus vallutatud alad suutsid türklased peagi tagasi vallutada. Teise ristisõja algatajateks olid Bernard Clairvaux´st, prantsuse kuningas Louis ja saksa kuningas Konrad. Juba alguses hakkas see sõjakäik viltu vedama. Bernardi üleskutses räägiti, et ristisõdu võib pidada ka Euroopas ja Euroopa valitsejad hakkasidki lääneslaavlaseid ehk vende ristima. Kui ristisõdijad Pühale maale
Tahtes vabaneda templirüütlite käest võetud võlgadest ning soovides üle võtta nende vara, keelustas Prantsuse kuningas Philippe IV Ilus paavsti nõusolekul reedel, 13.oktoobril 1307 (kolmeteistkümnenda kuupäeva reedet on tõenäoliselt selle sündmuse tõttu peetud õnnetu päeva fenomeni alguseks) Templiordu tegevuse, süüdistades neid nõiduses ja ketserluses. Enamikes muudes Euroopa riikides formeeriti Templiordu ümber uuteks ordudeks või anti nende varad üle juba tegutsevatele ordudele. 4.4. Ketserlus ja inkvisitsioon: Ristisõdade mõjul levisid Euroopas üha enam ka mitmed ketserlikud õpetused (ketserlus e hereesia – katoliku kiriku ametlikust õpetusest kõrvalekalduv usukäsitlus). Peamiselt Lõuna-Prantsusmaal levis katarite (kr k puhaste) e albilaste liikumine, mille keskuseks oli Albi linn. Katarite arvates eksisteeris maailmas kaks jumalat- Jehoova (headuse kehastus) ja Saatan (kurjuse
Seal toime pandud tapatalgud olid jubedad. Peale Jeruusalemma vallutamist langes ristisõdijate alla veel suur osa Vahemere idarannikust. Sinna tekkisid ristisõdijate riigid. Neist tähtsam oli Jeruusalemma kuningriik. Seal üritati kehtestada feodaalset hierarhiat, nagu Lääne-Euroopas, kuid see ei õnnestunud. Palverändurid, kes tulid Euroopast palverännakutele, olid kaitsetud ja nende kaitseks rajati vaimulikud rüütliordud. Nende liikmeteks olid nii mungad kui ka rüütlid. Nendeks ordudeks olid Templiordu ja Saksa ordu. Teine ristisõda(1147-1149) Esimese ristisõja käigus vallutatud alad suutsid türklased peagi tagasi vallutada. Teise ristisõja algatajateks olid Bernard Clairvaux´st, prantsuse kuningas Louis ja saksa kuningas Konrad. Juba alguses hakkas see sõjakäik viltu vedama. Bernardi üleskutses räägiti, et ristisõdu võib pidada ka Euroopas ja Euroopa valitsejad hakkasidki lääneslaavlaseid ehk vende ristima. Kui ristisõdijad Pühale maale tungisid, suleti kohe
teised. . Keskaeg ignoreeris täielikult tööd ja töölisi. Tööd peeti põlastusväärseks. Umbes 1000. aasta paiku ilmub ka funktsionaalne kolmikjaotus: religioosne, sõjaline ja majanduslik. Selle skeemi eesmärgiks oli hoida töölisi majanduslikku klassi ülejäänud kahe klassi alluvuses. Kolmeosaline skeem oli ühiskondliku harmoonia sümbol. Räägitakse küll klassidest, ent tegelikult kutsuti neid toona ordudeks. Selle eesmärgiks oli sakraliseerida see ühiskonnastruktuur ning selle abil muuta ühiskondlik revolutsioon võimatuks. Hiljem lõhkus kolmainsuse uus klass, milleks oli kaupmeeste klass. Sealhulgas ei olnud kaupmehe seisus kuigi teretulnud teiste seisuste arvates. 1200. Aasta paiku saab määravaks seisus, algab seisuste ajajärk. Seisuste arv varieerub autori suva järgi, kuid need alati koosnesid tegelikult kahest hierarhiast, milleks oli vaimulik ning ilmalik
annaabi.ee 
