Lääniõigus oli isiklik, seda sai anda ja võtta. Läänivaldusfeoodi ei olnud automaatselt pärandatav ja vasallilepingud tuli uuendada. Allood ehk pärusvaldus, aadliku eraomand. Eestis keskajal alloode ei tekkinud, rakendati üksnes vasall-lääniõigust. * 1420 tekkis Liivimaa maapäev, mis koordineeris Liivimaa feodaalriikide tegevust. * Maaisanda läänistamata valdust nimetati domeeniks, see jagunes ametkondadeks, ordualal olid ordumõisad. Need jagunesid vakusteks ja need omakorda küladeks. * Eestis tegutsesid Mõõgavendade Ordu, Saksa Ordu ja Liivi Ordu Vaimulik rüütliordu oli rüütlite sõjaline vennaskond, mille liikmed andsid mungatõotused (vaesus, abielutus ja kuulekus ) ning pühendusid kiriku ja usu kaitsmisele. Ordus samuti feodaalsed suhted. Kõrgmeister (Saksa Ordu pealik), ordumeister (Liivi Ordu pealik) ja sõjalise juhina maamarssal (valitud eluaegselt ametisse).
Paavst katoliku kiriku pea, kõrgeim vaimulik, selle juht, keda peetakse Kristuse maapealseks asemikuks Piiskop kristliku kiriku kõrgem vaimulik, kes korraldas usuelu mingil maa-alal või riigis. Oli oma valdustes kirikuelu juht ja kiriklike süütegude asjus kõrgeim kohtunik - õnnistas ametisse madalamaid vaimulikke - pühitses kirikuid, kabeleid, altareid jm - juhtisid kirikuelu ka piiskopkonnast väljapoole jääval ordualal Toomkapiitel kõrgem vaimulike kolleegium, mis tegutses toomkiriku juures - koosnes enamasti kaheteistkümnest toomhärrast ehk kanoonikust - kapiitel oli nõuandvaks ja kaasaotsustavaks organiks piiskopiriigi juhtimisel, maaala valitsemisel - kapiitli liikmed määras osalt piiskop, osalt oli tal endal koopteerimisõigus - kanoonikutel oli õigus piiskoppi valida - kui piiskopi ametikoht jäi vakantseks, valitses kapiitel
14. saj. lõpust on teada, et omavoliliselt lahkunud talupoegadele tehti trahvi. 15. saj. alguses hakati pagenud talopoegi välja nõudma ja tagasi tooma. Tekkis põhimõte ,,mees või võlg". Feodaalid hakkasid sõlmima kokkuleppeid pagenute väljaandmiseks. Kõik pagenud talupojad tuli üles anda. Nende kindlakstegemiseks, ülesotsimisekd ja tagasitöömiseks seati ametisse haagi- ehk adrakohtumikud. Varsti toimiti samamoodi ordualal. Võeti õiguseks taluinimesi, kui enda omandit müüa, vahetada, kinkida või pärandada. 16. saj. alguseks olid enamus talupoegi kaotanud isiklikud vabadused oli kehtestatud pärisorjus. Arvukaimalt oli adratalopoegi. Suuremates taludes vajati tööle sulaseid ja teenijatüdrukuid. 14. saj. tekkis talopoegade hulgas üksjalgade kiht, mille moodustasid adratalupoegade nooremad pojad, kes asutasid oma väikse talu kuhugi ääremaale. Ajapikku kasvasid talud ja sellega ka koormised
töökoormistest: linnuste ja teede ehitamine, hiljem, kui hakati rajama mõisaid, tuli juurde teotöö talupojad jäid isiklikult vabaks ja seda isiklikku vabadust hakati tasapisi piirama võlgnevuse kaudu Aadelkonna kujunemine: selle kohta on allikaks Taani hindamisraamat, mis koostati 1241. a; seal on kirjas PõhjaEesti külad, kirjas ainult kolm mõisa, 115 vasalli nimed, kellest ligi 10% eesti päritolu; kõige vähem oli vasalle ordualal, kõige rohkem läänistamisi toimus HarjuVirus vasalli elamuks hakati 14. sajandil rajama tornlinnuseid keskmine mõis oli viieadramaaline ja enne 1343. a oli HarjuVirus 23 mõisa sel perioodil oli Eestis üheksa linna: Tallinn (linnaõigused sai 1248. a, 4 000 elanikku, 1260. a algas linnamüüri ehitamine), Rakvere, Narva, Tartu, VanaPärnu, UusPärnu, Haapsalu, Viljandi ja Paide 2.2 Jüriöö ülestõus (1343 1345) Ülestõusu põhjused: 1315. a oli Eestis ikaldus ja näljahäda
Allikaks on Taani hindamisraamat, kus 1240. aasta andmete põhjal selgub, et nimistus on mainitud 114 vasalli, kellele oli läänistatud Harju- ja Virumaa kogu haritavast maast umbes 75%, umbes 20% kuulus Taani kroonile ja 5% kirikule. 47% läänistatud maast oli läänistatud suurnikele, kelle valdused olid suuremad kui 60 adramaad. Keskmise suurusega (59-30 adramaad) läänivaldused moodustasid 21%. 32% läänistautd maadest jagunesid väikeläänimeestele (1-29 adramaad). Ordualal läänistamist esialgu ei toimunud, sest ordu sai hakkama oma sõjalise jõuga. Hoopis ilmnevad vabad talupojad, kes olid vabastatud andamitest, aga olid kohustatud sõdima (Vasall, kes ei pea andamit tasuma?). Liivimaa meistrid läänistasid maid ka oma lähisugulastele, nagu näiteks Plettenberg oma vennale Johanile. Lääniõigus - Läänistus oli isanda ja vasalli isiklik suhe, mida tuli ühe osapoole
annaabi.ee 
