Mitte kõik nad polnud siiski eesti soost. Eestlasi oli rohkem väikeläänimeeste seas. Vasallkond tervikuna oli algusest peale saksakeelne ja elanikkonna põhimassile võõras. Aadli muukeelsus pole ajaloos ainulaadne; nii oli see samal ajal näiteks Inglismaal, kus ülemkiht koosnes prantsuskeelsetest normannidest, kes pikapeale oma alamate keelele üle läksid. Meil seda kahjuks ei juhtunud. Ometi on baltisakslased osa Eesti ajaloost. Vasalle oli kõige rohkem Taani valdustes. Ordualadel läänistati maid vaid erandjuhtudel, sest kutseliste sõdurite organisatsioonina sõjaliselt tugev ordu ei vajanud läänimeeste sõjateenistust. Seetõttu oli eestlaste olukord ordualadel mõnevõrra parem. Juba 13. sajandi lõpuks hakkasid kujunema vasallkonnad ehk rüütelkonnad - vasallide seisuslikud korporatsioonid, millega Taani kuningau ja piiskoppidel tuli tõsiselt arvestada. Põhja-Eestis valitses kuninga asehaldur koos rüütelkonna valitud maanõukoguga
Koosnes peamiselt ministeriaalist (mitte täieõiguslik aadel). Oli üsna erineva päritoluga inimesi. Peamiselt P-Saksast (Alam-Saksa keel). Läänide suurused paarist adramaast kuni 442 adramaani. Läänimeeste arv on olnud üsna stabiilne – 110- 140 Vasall võis omakorda anda maad vasallidele. Vasalliperekond sai alasid Liivimaa eri osades. Integreeriv faktor. Kujunesid seisuslikud korporatsioonid: Harju- ja Virumaal 1259/1284, Tartus piiskopkonnas 14saj, S-Ls ka. Ordualadel ei kujunenudki. Alles 1561 esineb ordus vasallide koondus. Vasallidel lääniõigused – tingimused erinevad. Peamiselt võõrandamis- ja pärimisõigused. Sajandite jooksul pärimisõigused laienesid. 1397 K. von Jungingen laiendas Harju-Virus ka nasissugu 5. astmeni pärimist. Vasallid kohustusliku sõjakäimisega. Hiljem palgasõjavägi. Palgasõdurid olid ka väljast ja olid hooaja kaupa. Vaimulikkond Ca 3000 kogu Liivimaal. See jagunes kihtideks. Ca 1000 munka, 2000 ilmikvaimulikku
Alati tuleb vaadata, kui palju on õigus fikseeritud ja millise astmega ta on. Varakult kaot tp õigus oma talukoha asukoha üle. Õigus talukohti müüa ja vahetada kadus ilmselt algselt 13 saj lõplikult 15 sajandil. 13 saj pärandi osas oli õigus tp ise veel otsustada , 16 saj pärand sõltus mõisniku tahtest ( talu+taluinventar)Varakult sai Gutsherrist gerichtsherr. Kohtufoogtide õigusest on juttu 1251-55 a saarlaste lepingutes. 1315 valdemar eeriku õiguse kohtuvõim. Ordualadel kõrgeim kohtuvõim jäi vasallidel kätte saamata, kinnitati 1561a Sigismund Augusti privileegidega. Sunnismaisuse õigusest lähtuvalt on sunismaisust reglementeeritud. Kõige varasem säilinud kokkuvõte on tärkna apti kokkulepe jooksnud tp kohta. 1458 a kokkulepe( aastaarv tinglik), kus on olulisena näha, et mõisnikud on käsit talurahvast ja talurahva nooremaid poegi ja teisi külaelanikke enda valdusesse kuuluvaks, vaieldamatu õigs neid tagasi nõuda. Tagasi nõudis adrakohtunik
Talupojad viisid andamiks lambaid, härgi, lehmi, sigu, hanesid, kanu. Heinakümnis - Üks koorem täistalult. Olenevalt piirkonnast nõuti kümniseks veel mett, kalu, lina, kanepit. Talupoegadelt nõuti ka metsamaterjali: saepalke, palngupuid, puusütt, küttepuid. Talupoegadelt nõuti mitmesuguseid rahamakse. Vakuraha - Kõige kaalukam rahamaks, mis sõltus talu suurusest. Keskajal tunti ka isikul lasuvat maksu, mida võeti sulastelt ja vabadikelt. Ordualadel nõuti meistriraha ehk sõjamaks, mille suuruseks oli 1 riia mark igalt adramaalt. Keskaja jooksul asendati mitmed loonusandamid rahamaksuga. Loomakümnis asendati paarikillingilise maksuga iga varsa ja vasika pealt (Maksid selle eest, et omad loomi). 16. sajandil muutus tavaliseks vakukoormiste väljalunastamine rahas. Samal sajandil pärinevad teated talupoegade vabastamisest koormistest rahamaksu eest. Omaette andameid nõuti vakupidudeks - Aeg, mil korjati makse ja andameid ning
alla. Vene-Liivi sõda kasvas nüüd üle Vene-Poola sõjaks, mis 1560. aastate keskpaigas vaibus mõlemat sõdivat poolt haaranud sisepoliitiliste pingete tõttu ( Venemaa). Samal ajal puhkes Baltikumi pinnal Põhjamaade seitsmeaastane sõda (156370), milles Taani üritas veelkord sundida Rootsit Kalmari uniooni taastama. Taanit toetas selles sõjas Poola, kelle huvi oli kehtestada oma võim ka Rootsi poolt Põhja-Eestis haaratud ordualadel. Baltikumis oli sõja tulemuseks Saare-Lääne piiskopkonna mandriosa minek Rootsi valdusesse. Taani kätte jäi nüüdsest vaid Saaremaa ning endise Kuramaa piiskopkonna alad Lätis. Sõja ajal Rootsis puhkenud vennatüli Gustav Vasa poegade vahel lõppes Erik XIV [156068] kukutamise ja vanglasse heitmisega. Poola printsessiga abiellunud Johan III [156892] trooniletulek lõpetas sõjategevuse Rootsi ja Poola vahel. Suured sisemised ümberkorraldused toimusid ka Poolas.
annaabi.ee 
