Nähtusi kirjeldame: 1. Tabel (n:kummipaela venimine) 2.graafik (n:kliima muutus) 3.Valem (Sellel on kaks varjanti. Esiteks pöördvõrdeline seos, st. Kui näiteks sai läheb kallimaks siis ostjaid on vähem. Teiseks ruutsõltuvus mille graafikuks on parabool.) Füüsikalised suurused Saame nähtusi või omadusi kirjeldada või iseloomustada 1) Nominaalsed omadused: nimelised näiteks värvid, sugu, hapu, magus. Neid ei saa ritta panna ega järjestada kasvavas-kahanevas järjekorras. 2)Ordinaalsed- ehk järjestatavad omadused. Neist saame teha järjekorra näiteks juuksevärvide skaala, klassid 3) Pidevad omadused- Arvud võivad olla ka vahepealsed näiteks 60 km/h 4)Diskreetsed omadused- siin on täpsed arvud, ei saa olla vahepealsed arvud Füüsikalised suurused liigitatakse: 1) SKALAARSED- suurused mis pole vektorid, suurused millel suunda pole (temp. , mass) ühikud on taga ja arvutatakse nii nagu ühikutega arvutatakse.
1) Üldkogum – (ka populatsioon) looduse või ühiskonna või objektide hulk, mille kohta soovitakse teha järeldusi teda esindava valimi põhjal. Valim – väljavõtukogum; liikmed tuleb valida juhuslikult, st igal üldkogumi liikmel peab olema võrdne võimalus saada valitud valimisse. Valimi maht – vaatluste arv Tunnused: Kvalitatiivsed (sõnadega) – nominaalsed (värvid, rahvused, tõud) – järjestus e ordinaalsed (ei meeldi, pigem meeldib) Kvantitatiivsed e arvtunnused (mõõdame, loendame) – sõredad e diskreetsed – saavad omandada väärtusi ainult kindlate ajavahemike järel (laste arv peres). – pidevad – teatud piires võivad omandada, mistahes väärtusi ainult kindlate ajavahemike järel (nisu saagikus). 2) Statistilise uurimistöö etapid Uuringu ettevalmistamine (eesmärk, plaan, andmete vajadus, andmete kogumisviis, töötlemisviis, võimalikud järeldused).
o Et saada aru, kui palju ühe muutuja varieeruvus seletab teise muutuja varieeruvust, on vaja arvutada determinatsioonikordaja ehk r-ruut o Kui r=0,1, siis r2=0,01 ehk 1% ühe muutuja varieeruvusest on selgitatav teise muutuja avrieeruvusega. r=0,5 puhul on r2=0,25 ehk juba 25% varieeruvusest! Alternatiivsed korrelatsioonid: o Astakkorrelatsioon Spearmani roo (Spearman rank correlation): kui muutujad on ordinaalsed. Kasutatakse mitteparameetrilistel testidel. (Paneb paika väärtuste järjekorra ja siis arvutab Pearsoni korrelatsioon) o Kui üks muutuja on binaarne ja teine on pidev: punkt-biseriaalne (point- biserial). Korrelatsiooni leidmine: Esmalt uurida, kas andmed on pideva jaotusega ja normaaljaotuslikud (et otsustada, kas vaadata Pearsoni r-i või Spearmani roo-d)
Kvantanalüüs Mis tüüpi andmeid on olemas Mida nendega teha saab Põhimõisted seoses andmetega Igale uuritavale objektile omistatakese tunnus (variable) Igal tunnusel on andmebaasis väärtused (values) Tunnus sugu Väärtused mees 1, naine 2 Tunnuste jagunemine Kvalitatiivsed tunnused liigitavad üksikud objektid klassidesse (kategooriatesse), kasutades selleks sõnu Nominaalsed Ordinaalsed e. järjestustunnused Kvanitatiivsed tunnused mille väärtusi saame täpselt mõõta või loendada Diskreetsed Pidevad Olulised mõisted Esinduslikkus, õigus üldistada üldkogumile Eeldab valimi esinduslikkust Standardhälve (SD) Näitab vastuste hajuvust. Mida väiksem SD, seda homogeensemad on vastajad/vastused Statistiline olulisus (p) Statistiline olulisus (statistical significance)
Tunnuste all mõistame elemente kirjeldavaid erinevaid väärtusi ehk omadusi. Igal üksikul elemendil esineb tunnus erineval määral, seda nimetatakse tunnuse varieeruvuseks. Tunnused jagunevad kvalitatiivseteks ja kvantitatiivseteks, mis omakorda jagunevad kaheks. Kvalitatiivsed (e kategoriaalsed) tunnused jagunevad: · Nominaalsed (nt haridus, hobid jm); · Alternatiivsed - kaht teineteist välistavat väärtust omavad tunnused (mees, naine) · Järjestus- e ordinaalsed tunnused, mida saab järjestada parem, kiirem, hoiakud jms. Järjestustunnuste hindamiseks koostatakse mõõtmisskaalasid. Kvantitatiivsed tunnused jagunevad: · Diskreetsed (sõredad, eraldatud) avalduvad üksnes täisarvuliste väärtustena (nt lugejate arv, külastajate arv, fondi suurus jms); · Pidevad võivad omada mistahes täis- või murdarvulisi väärtusi (nt inimeste vanus, pikkus jms). Sageli käsitletakse pidevaid tunnuseid
ParamCount (function) tagastab käsurea parameetrite arvu ParamStr (function) tagastab vastava käsurea parameetri Random (function) tagastab juhusliku arvu Randomize (procedure) käivitab juhuslike arvude generaatori SizeOf (function) tagastab argumendi suuruse Swap (function) tagastab 'tagurpidipööratud' baidi UpCase (function) tagastab suure tähe Programmeerimise algkursus 75 - 89 Ordinaalsed protseduurid ja funktsioonid Dec (procedure) vähendab parameetrit ühe võrra Inc (procedure) suurendab parameetrit ühe võrra Odd (function) teatab, kas argument on paaritu arv Pred (function) tagastab ühe võrra väiksema väärtuse Succ (function) tagastab ühe võrra suurema väärtuse Viitade ja aadresside funktsioonid Addr (function) teatab parameetri aadressi
Move (procedure) kopeerib mälus baite ParamCount (function) tagastab käsurea parameetrite arvu ParamStr (function) tagastab vastava käsurea parameetri Random (function) tagastab juhusliku arvu Randomize (procedure) käivitab juhuslike arvude generaatori SizeOf (function) tagastab argumendi suuruse Swap (function) tagastab 'tagurpidipööratud' baidi UpCase (function) tagastab suure tähe Ordinaalsed protseduurid ja funktsioonid Dec (procedure) vähendab parameetrit ühe võrra Inc (procedure) suurendab parameetrit ühe võrra Odd (function) teatab, kas argument on paaritu arv Pred (function) tagastab ühe võrra väiksema väärtuse Succ (function) tagastab ühe võrra suurema väärtuse Viitade ja aadresside funktsioonid Addr (function) teatab parameetri aadressi CSeg (function) tagastab koodisegmendi väärtuse
annaabi.ee 
