Teoreem: Ükski hulk ei saa olla iseenese elemendiks. Ühiselemendid annavad oma hulga. Iseenda elemendiks ei olda. ---------------------------- S-seotus aSb & bSc == aSc {0}=1 {0,1}=2 {0,1,2}=3 Iseenda elemendiks olla EI SAA aga iseenda osaks olemine ON KOHUSTUSLIK!!!!' Võrdsus= koosnetakse samadest elementidest ja kuulutakse samadesse kohtadesse. Akronüüm- näiteks $ märgi kirjutan sõnaga ORDINAALARV-ORDINAAL võrdlus. Jaguneb: nullordinaal, järgordinaal ja ordinaal.
vormiõpetus 1. TEGUSÕNA Tegevus Pöördub Jookseb, ajab, laulab... verb 2. NIMISÕNA Asi, olend Käändub Poiss, raamat, maja... subsatntiiv 3. OMADUSSÕNA Omadus Käändub Ilus, pikk, must... adjektiiv 4. ARVSÕNA Käändub numeraal 4.1PÕHIARVSÕNA Arv Kaks kardinaal 4.2JÄRGARVSÕNA Järjestus Teine ordinaal 5. ASESÕNA Asendab Käändub Tema, enese, üksteise, pronoomen nimi-, omadus- oma, kõik, kes, mitu ... ja arvsõnu 6. MÄÄRSÕNA Koht, aeg, viis, Ei muutu Kaugel, täna, püsti, Adverb määr, ruttu, väga, rohkem, (seotud modaalsus siin, siis, nii, kuidas, pöördsõnaga) (rõhumäärsõna) sellepärast, miks, üle
- Järjestusskaala – suurused nt eesti maakonnad elanike arvu järgi - Vahemik/intervallskaala – mõõdetavate suuruste erinevus, järjestus ja võrdsed intervallid skaalapunktide vahel nt kraadid, t-test - Suhteskaala – kõik 4 põhiomadust ja kõige võimsam mõõtmisvahend. Lubab leida skaala üksikute väärtuste vahel suhteid nt rekatsiooniaeg, kaal ja pikkus - Likert skaala – hoiakute mõõtmise skaala - Stevensi skaalad – nominaal, ordinaal, intervall ja suhteskaalad Andmete kirjeldamise viisid Statistika mõistete kasutamise eesmärgiks on andmete korrektne kirjlendamine ja ülevaatlik summeerimine - Jaotus – normaaljaotus on paljude psühholoogilistele omadustele iseloomulik. Praktiline väärtus on normaaljaotuskõvera eri piirkondade protsentuaalse suuruse ja standardhälbe ühikute vahelise seose teadmisel. Jaotust kujutatakse histogrammine
elemente ja selle valimi alusel tehakse otsuseid ja järeldusi kogu üldkogumi kohta. 6) Valimimaht -väljavõtukogumis objekti väärtuste arv 7) Empiirilised väärtused- uuringu üksiktulemused (vaatluse tulemused) 8) Sündmus - fakt, juhtum, tegevusprotsessi tulemus 9) Võrreldavus - ei saa võrrleda summeerida ega leida keskmisi väärtusi eritunnulistest suurustest tunnuse väärtused liigitatakse järgmiselt: nominaad - nimiväärtus (väljendub sõnades) ordinaal - järjestusväärtus (hierarhia) meetriline - mõõtmisväärtus tunnused liigitatakse hulgaliste väärtuste järgi. Kvantitatiivsed omadused on tunnused, mille väärtused kuuluvad ühte liiki ja nad erinevad ainult kvalikteedi poolest. nt pikkus, kaal temp. Kvalitatiivsed tunnused, mille väärtused on eriliigilised ja neid väljendatatakse sõnades. nt must, valge Sündmuste liigitus: võimatud juhuslikud kindlad STATISTILINE UURING 1. Eeldused: a
Arvtunnused Mood, Mediaan Kvantiilid Aritmeetiline keskmine ehk keskväärtus Hajuvuse näitajad Standardhälve kui kaugel on keskmine inimene keskmisest. Dispersioon standardhälbe ruut. Variatsioonikordaja tunnuse standardhälbe ja keskmise väärtuse suhe. 5) Jooniste kasutamine tunnuste iseloomustamiseks, eri jooniste tüübid, histogramm. Sagedamini kasutatavad jooniste tüübid tunnuse jaotuse esitamiseks: ·Tulpdiagramm - kategooriaid pole väga palju, Ordinaal - haridus, laste arv Histogramm on tulpdiagramm, mille puhul väärtusklassile vastava tulba pindala on võrdeline väärtusklassi sagedusega ·Joondiagramm ·Ringdiagramm Graafiku teljed peavad olema selgesti märgistatud ja varustatud tunnuse nime ja mõõtühikuga. Telgedel on soovitav kasutada skaalapunkte koos nimede ja arvväärtustega. Vältida tuleks katkestusi skaalal Joonise vorm ei tohi viia tendentslikule, eelarvamuslikule tõlgendusele (numbrite ja kujude vastavus)
parameetrite mittesekkuv registreerimine (kulumine ja kuhjumine näited: pildiga slaidid: külmkapp, jalanõud, lilled-õitsev ja närtsiv jne), siis semantiline diferentsiaal,; eksperimendi liigid: mis on põhjuslik seos Skaleerimine- Skaalad: Nominaal- diagnostilised näitajad, sugu, klassifitseerivad tunnused ( silmade , juuste värv, lillesort, rass); gruppi kuuluvus; elukoht, isiku nimi; toidusedeli komponendid; ei jah vastused; Andmete tüüp nimeline, matemaatilised tehted EI Ordinaal- e järjestusskaala; klass/kool; finiseerimise järjekord; nõustumise määr: Matemaatilised tehted: järjestamine (min, max, kvantiilised, dispersioonanalüüs) Andmete tüüp järjestus. Intervallskaala- e vahemikskaala. Standardiseeritud skoorid mingil skaalal (testi tulemused); skaala skoorid, mis ei saa olla tegelik null ( temp.); skoorid, kus pole selge, et null tähendab mingi joone puudumist (nt matemaatiliste võimete test);
Saadud koondhinnnang ongi hoiak antud objekti kohta. Nende meetodite rakendamisel on põhiprobleemiks hoiakute kvantitatiivne (numbriline) mõõtmine. Mõõtmist antud kontekstis defineeritakse kõige laiemas mõistes, kui numbriliste väärtuste omistamist objektidele ja sündmustele vastavalt teatud reeglitele. Kuna arvtulemused määratakse erinevate reeglite põhjal, siis viib see ka erinevate mõõtmisviiside ja skaalade kasutamisele. Eristatakse nelja baasskaalat : nominaal-, ordinaal-, intervall- ja suhteskaala. 1. Nominaalne määratlemine – isikutele, objektidele omistatakse nende idenfitseerimiseks teatud numbrid. (Näit. Isikukood, rinnanumber). 2. Järjestamine – Objektid reastatakse mingi omaduse alusel 3. Intervallmõõtmine . Vastusevariantide väärtused määratakse skaalas, kus intervallid skaala erinevate väärtuste vahel on võrdsed ja on võimalik teada saada, kui “kaugel” on üksteisest erinevad vastusevariandid
annaabi.ee 
