Elektrofiil-elektronvaene tsenter, mis võtab vastu elektrone keemilise sideme moodustamiseks. Nukleofiil- elektronrikas tsenter (harilikult vaba elektronpaar), loovutab elektrone keemilise sideme moodustamiseks. Bronstedi hape- aine, mis loovutab prootoneid. Loovutades prootoni, saab negattiivse laengu ja muutub konjugeeritud aluseks. Bronstedi alus- aine, mis seob prootoneid. Liites prootoni, muutub konjugeeritud happeks. Elektrofiilne tsenter-vabad ja osaliselt vabade orbitaalidega piirkonnad, mis on võimelised vastu võtma vabu või osaliselt vabu elektronpaare neile vabadele orbitaalidele. Nukleofiilne tsenter- vabad või osaliselt vabad elektronpaarid võivad hõivata teiste elementide vabasid või osaliselt vabasid orbitaale, seda piirkonda nimetataksegi nukleofiilseks tsentriks. Lewise hape-aine, mis on võimeline liitma elektronpaari. Lewise alus- aine, mis on võimeline looutama elektronpaari kovalentsesideme moodustamiseks.
Igale statsionaarsele olekule vastab energia. Statsionaarses olekus aatom ei kiirga. 2. postulaat Aatomi üleminekul statsionaarsest olekust teise olekusse (ergastatud olekusse) aatom neelab/kiirgab el.mag.kiirguse kvandi ehk footoni. Kiiratud footoni energia võrdub statsionaarsetele olekutele vastavate energiate vahega. 6. Rutherford-Bohri aatomimudel (vt postulaate) 7. De Broglie lainepikkuse seos elektronide orbitaalidega 2 lubatud orbiiti peavad üksteisest erinema vähemalt ühe de Broglie' lainepikkuse võrra. Elektron ei saa sujuvalt üle minna ühelt lubatud orbiidilt teisele vaid peab hüppama. Aatomi energiatasemete hüppelisus on tingitud elektroni laineomadustest. 8. Heisenbergi ebatäpsusrelatsioon Mistahes mikroosakese asukohta ja kiirust ei saa samaaegselt määrata. Saab arvutada vaid elektroni esinemistõenäosuse teatud hetkel mingis ruumiosas. 9
6) Mis vahe on polaarsel ja mittepolaarsel konjugatsioonil? KONJUGATSIOON ON RESONANTSI ALAMLIIK! Mittepolaarne konjugatsioon on sidemete kordsuse osaline või täielik ühildumine -elektronpaaride ümberjaotamise tulemusena. See põhineb p-elektronide võimel moodustada sidemeid mitme naaber -elektroniga ja jääda osaliselt vabaks. Mittepolaarse konjugatsiooni ilmnemiseks vajalik delokaliseeritud orbitaal moodustub juhul kui omavahel on ühendatud vähemalt kolm paralleelsete p-orbitaalidega aatomit.Tugevat stabiliseerivat toimet avaldab mittepolaarne konjugatsioon aromaatsetes ühendites. Märksa sagedasem on osaliselt vaba orbitaali ja -sidemete vaheline polaarne konjugatsioon.Polaarne konjugatsioon ilmneb vaba või osaliselt vaba orbitaaliga rühma vahetul sidestamisel -sidemete süsteemiga ja on aktseptoorse iseloomuga.Tüüpiline näide on karboksülaatioon.
Kui metall on loovutanud elektrone, siis ta ergastub ja loob täiesti uue kuju ja omadustega orbitaalid vanade orbitaalide kokkusulandamise teel. Uusi orbitaale kutsutakse HÜBRIIDORBITAALIDEKS . Alumiiniumioon moodustab 6 uut hübriidorbitaali. Ühest 3s, kolmest 3p ja kahest 3d orbitaalidest moodustub 6 täiesti uut väga energiarikast ÜHESUGUST tühja orbitaali. Nüüd juhtubki see, et vaba elektronparid nt vee molekuli hapniku peal satuvad alumiiniumi tühjade orbitaalidega vastasmõjusse ja liiguvad alumiiniumi tühjasesse obitaalidese, kiskudes kaasa oma ülejäänud aatomi, kes kelle tuum siiski neid vabu paare elektrone kinni hoiab. See tuleneb vabade elektronPAARIDE haistingust sidet moodustada: (a) Täituvad alumiiniumi tühjad hübriidorbitaalid Kui ligandid liituvad metalliiooniga, siis lõpuks
Energeetiline võit on vürdne sideme energiaga. S-ja p-aatomiorbitaalid võivad hübridiseeruda moodustades kolme tüüpi hübriidorbitaale: tetraeedriline(sp3 ühinevad 1 s- ja 3 p- orbitaali, tekib 4, üksteise suhtes 109°); kolmnurkne tasapinnaline(sp2 ühinevad 1 s ja 2 p-orbitaali, tekib 3, asetsevad ühes tasapinnas, nende vaheline nurk on 120°); lineaarne(sp ühinevad 1 s ja 1 p-orbitaal, tekib 2 ja säilis 2 p, nendevaheline nurk on 180° ja hübridiseerimata p-orbitaalidega 90°) Orbitaalide kattumisel tekkinud keemilised sidemed on kahte tüüpi sigma ja pii sidemed. Süsinik-süsinik sigma ja pii sidemed on orgaaniliste molekulide põhiskeleti aluseks. Elektronegatiivsus on elementide võime hoida kinni (tõmmata enda poole) elektrone kovalentses sidemes. Iooniline side laeng on täielikult ainult ühel elemendil ja sideme tekitab vaid erinevate laengute tõmbumine. Ioonilisuse mahtu ehk laengu jaotust molekulis kui tervikus mõõdab
Ettevaatlikul oksüdeerimisel moodustuvad Orgaanilised väävliühendid, tioolid. disulfiidid, tugeva oksüdeerija toimel sulfiin ja sulfoonhapped Väävel paikneb ühises alarühmas hapnikuga, kuid mitte lühikeses vaid Tioole saadakse halogenoalkaanidest pikas perioodis. Hapnikust on ta suurema aatomiga, väiksema CH3-Cl+NaSHCH3-SH+NaCl elektronegatiivsusega ja suhteliselt madala energiaga d-orbitaalidega, d- orbitaalide osatähtsus pole praegu veel päris selge. SULFIIDID Väävlil on 3 tüüpilist valentsolekut millest tuleb väävli põhiline Süstemaatilises nomenklatuuris moodustatakse sulfiidi R1-S-R2 nimetus iseärasus-võimalus esineda mitme oksüdatsiooniastmega. tüviühendi nimetusest eesliite tio- abil.
p- ja kõrgem kui s-orbitaalidel. Esineb kolm liiki hübridisatsiooni: 1) sp3- tetraeedrilised orbitaalid: ühinevad 1 s- ja 3 p- orbitaali, tekib 4 sp-orbitaali, üksteise suhtes 109° nurga all; 2) sp2-trigonaalsed orbitaalid: ühinevad 1 s ja 2 p-orbitaali, tekib 3 sp-orbitaali, asetsevad ühes tasapinnas, nende vaheline nurk on 120° ; 3) sp- ühinevad 1 s ja 1 p-orbitaal, tekib 2 sp-orbitaali ja säilis 2 p orbitaali, nendevaheline nurk on 190° ja hübridiseerimata p-orbitaalidega 90°. 4. Keemilise sideme tüübid. Kovalentne : polaarne ja mittepolaarne ; Iooniline side ; Metalliline side; jne. 5. Orgaaniliste reaktsioonide mehhanismid. Keemilise reaktsiooni mehhanismiks nimetatakse tema kulgemise viisi, mis viib lähteainetelt produktidele. Reaktsiooni mehhanismi iseloomustavad vaheproduktid ja protsessid, mis viivad ühelt vaheproduktilt teisele-elementaarreaktsioonid. Summaarsed e. brutoreaktsioonid
ekvivalentsete lainefunktsioonide komplekt, mida nimetatakse hübriidorbitaalideks (L. Pauling, 1931). NB! Meeldetuletuseks: Lainefunktsiooni ruut määrab elektroni paiknemise tõenäosuse mingis ruumiosas tuuma ümbruses. Orbitaal on ruumiosa, milles elektroni paiknemise tõenäosus on suur. Orbitaalid on matemaatilised funktsioonid elektronide käitumise/paiknemise kirjeldamiseks. Nagu igasuguste funktsioonidega, saab ka orbitaalidega teha matemaatilisi toimingud: neid liita, korrutada, jne. Kahe lainefunktsiooni (s ja p) liitmisel on võimalik valida kordajad a ja b selliselt, et saadav uus lainefunktsioon kirjeldaks parasjagu ühe elektroni või elektronipaari käitumist. Tulemuseks on p-orbitaali meenutav, kuid asümmeetriline lainefunktsioon, mida nimetatakse sp-hübriidorbitaaliks. Hübriidorbitaali sõlmpind ei pruugi paikneda tuuma asukohas, kuid lihtsustatud joonistel
Interakteeruvad orbitaalid ei pea olema tingimata hübriidsed. Samuti on võimalik, ühel osapoolel on elektronpaar ning teisel tühi orbitaal, kuid enamasti eeldab sideme tekke kummalti aatomilt üksiku elektroniga orbitaali. Oluline on orbitaalide orientatsioon ruumis, sest side ei saa tekkida vale nurga all interakteeruvate orbitaalide vahel. Kordsed sidemed orgaanilistes ühendites saavad tekkida tänu hübridiseerumata p-orbitaalidele, mis on orienteeritud risti üksiksidet andnud orbitaalidega. Kui mõlemal σ-sidemega seotud aatomil on üks või kaks p-orbitaali koos paardumata elektroniga, siis σ-sideme tõttu tuuakse need üksteisele pii- savalt lähedale, et ka p-orbitaalid interakteeruvad. Toimuv interaktsioon pole aga nii tugev kui σ- sidemes, seetõttu kulub kaksiksideme lõhkumiseks vähem energiat kui kahe üksiksedeme lõhkumi- seks. ühe elektroniga hübridiseerumata
13 korral erinev neutronite arv. Erinevate isotoopide esinemine paljudel elementidel on üheks põhjuseks, miks elementide aatomkaalud ei väljendu perioodilises süsteemis täisarvudena. Ülaltoodu alusel võime väita, et aatomi tuum (prootonite arv) määrab ära tema keemilise identifiteedi. Järgnevalt aga näeme, et keemilise sideme teke on otseselt seotud aatomites olevate elektronidega (nende orbitaalidega). 2.3. Aatomite elektronstruktuur. Vesiniku aatom. Vesiniku aatom on lihtsaim aatom ja ta sisaldab endas vaid ühe elektroni, mis ümbritseb vaid ühest prootonist koosnevat tuuma. Liikudes ümber aatomi tuuma on elektronil lubatud vaid kindlad energianivood (orbitaalid). Ülaltoodud on seletatav asjaoluga, et elektron aatomis allub kvantmehhaanika seadustele, mis lubavad talle mitte suvalisi vaid kindlaid energiaväärtuseid. Ergastamisel s.o
annaabi.ee 
