planeedi vahepealset. Jupiteril on 16 kuud. Saturn , Jupiterist järgmine planeet , on Päikesesüsteemi tõeline ehe ja haruldane oma ilusate rõngaste poolest .Need koosnevad väiksestest ainekamakatest . Kosmoseaparaatidelt saadud viimaste andmete kohaselt on need 4-30cm suurused lumise , härmatisetaolise pealispinnaga jäätükid või kivikamakad.Pluuto on kõige iseloomulikum erinevus teistest planeetidest , peale väiksuse , on orbiiditasandi erandlikult suur kalle, See on Maa orbiidi tasandi suhtes 17 kraadi . Arvatakse isegi ,et Pluuto on kunagi olnud Neptuuni kaaslane. Asteroidid ehk väikeplaneedid tiirlevad Marsi ja Jupiteri orbiitide vahel , olles piirivööndiks Maa -tüüpi planeetide ja hiidplaneetide vahel. Arvatakse , et asteroidid tekkisid seak tiirlenud planeedi (Phaetoni) purunemisel. Komeedid ehk sabatähed on väga hõredad taevakehad , milles võib eristada udust ümmargust pead, selles helenduvat tuuma ja pikka
kaldenurga all torgatud vaia varju liikumine annab meile tõelise päikeseaja. Päike ei liigu taevavõlvil ühtlaselt, mistõttu tõelised ööpäevad ei ole võrdse pikkusega. Seepärast on päikeseaja praktiliseks kasutamiseks loodud kohalik keskmine päikeseaeg, mida määratakse fiktiivse (kujuteldava) Päikese liikumise järgi. Päikese ööpäeva pikkuse muutumise põhjuseks on aga Maa orbiidi elliptilisus ja Maa telje kallutatus orbiiditasandi suhtes. Ühe täispöörde sooritab Maa 24 tunniga. Et ühe täispöörde tegemiseks pöördub Maa 360°, pöördub ta ühe tunniga 15° võrra. Kui liikuda itta või läände 15° võrra, muutub kohalik aeg (päikeseaeg) 1 tunni võrra. Perioodi, mille vältel Päike teeb ühe täistiiru taevavõlvil, nimetatakse tõeliseks Päikese ööpäeva pikkuseks. Ajamomenti, mil Päike läbib antud meridiaantasapinna, nimetatakse selle koha tõeliseks keskpäevaks. Tõelise
· Elektron liigub aatomis ainult teatud kindlatel lubatud orbiitidel. Lubatud orbiitidel liikudes elektron ei kiirga. · Elektroni üleminekul ühelt lubatud orbiidilt teisele, kiigab või neelab aatom valgust kindlate portsjonite ehk kvantide kaupa. 29. Kuidas vahelduvad aastaajad? AASTAAJAD (talv, kevad, suvi, sügis) tulenevad sellest, et Maa tiirleb ümber päikese ja tema pöörlemistelg asetseb tema orbiidi suhtes kaldu. Pöörlemistelje kalle orbiiditasandi suhtes ei muutu, küll muutub see aga Päikese suhtes. Kui Maa põhjapoolus on kallutatud Päikese poole, langeb põhjapoolkerale rohkem päikesekiiri kui lõunapoolkerale, samuti on seal päev pikem. Kui Maa pöörlemistelg oleks orbiidi tasandi suhtes risti, siisöö ja päeva pikkuste muutust ja aastaaegade vaheldumist ei oleks. 30. Mis on päikesesüsteem? PÄIKESESÜSTEEM on planeetide süsteem, mille keskseks kehaks on Päike. Päikese ümber tiirlevad 8 planeeti
13. K 14. Jupiter Päikesesüsteemi suurim planeet. Koosneb põhiliselt vesinikust ja heeliumist ning on suuremas osas vedelas olekus. ,,Pind" tavalises mõttes sellel planeedil puudub. Jupiter on midagi tähe ja planeedi vahepealset. Tugev magnetväli. Saturn nagu kõik hiidplaneedid sarnaneb ka Saturn koostise ja ehituse poolest Jupiterile. Saturn on päikesesüsteemis haruldane oma tõeliste rõngaste poolest. Rõngas asub ekvaatori tasandis, mis on orbiiditasandi suhtes 28kraadi kaldu. Need koosnevad väikestest ainekamakatest. Viimaste andmete põhjal on need 4-30cm suurused lumise härmatisetaolise pealispinnaga jäätükid. Rõnga välimine raadius on 137000km, paksus aga mitte üle 4km, sisemiser rõnga kaugus pinnast on 13000km. Tugev magnetväli. 15. Hiidplaneedid on veel ka Uraan ja Neptuun. Kõik neli planeeti torkavad eelkõige silma oma suuruse poolest. Need on läbimõõdult vähemalt 4x ja massilt vähemalt 15x Maast
progressioonis. Nagu tabelist näha, on Veenus planeetidest kõige heledam. Tabelis on toodud planeetide keskmised suurusjärgud, tegelikult muutuvad nad päris suurtes piirides, sest planeetidevahelised kaugused muutuvad pidevalt. Päikese näiv aastaringne liikumine. Ekliptika. Maad pöörleva kehana võib käsitleda kui suurt vurri maailmaruumis. Vaba vurr teatavasti säilitab oma telje kindla asendi ruumis. Maa telje ja orbiiditasandi vaheline nurk on umbes 66°33. Sellest tulenevalt liigub Päike oma näiva aastaringse liikumise käigus mööda ringi, mille lõikumistasand taevasfääriga on ekvaatoritasandi suhtes 23°27 nurga all. Seda Päikese aastaringse liikumise ringi nimetatakse ekliptikaks (kr. ekleiptike). Nii teeb Päike aasta jooksul täisringi mööda ekliptikat, muutes pidevalt oma ekvatoriaalkoordinaate deklinatsiooni ja otsetõusu. Ekliptikatasandi kaldenurgast tulenevalt muutub Päikese
annaabi.ee 
