Teiresias tahab esiti kuningat säästa, ent Oidipus etteheidetest ärritatuna heidab talle näkku süüdistuse: "Tapja oled sina!" Oidipusele tundub süüdistus niivõrd uskumatu, et ta peab seda oma naisevenna Kreoni sepitsuseks: ta oletab, et Kreon kavatseb Teiresiase abiga Teeba kuningaks saada ja on hankinud vale oraakli. Kreon tõrjub süüdistuse rahulikult tagasi, kuid usk ennustajasse on kõigutatud. Iokaste püüab kõigutada usku ka oraaklitesse endisse. Et Oidipust rahustada, jutustab ta tema arvates teostumata jäänud oraaklist, mis oli antud Laiosele, ja sellest, kuidas palju aastaid hiljem Laios tapeti röövlite poolt kolme tee ristmel. Aga just see jutustus tekitab Oidipuses rahutust, sest tuleb tal meelde, et kord ta tappis ise samasugusel kohal kellegi auväärse mehe. Tal tekib kahtlus, kas polnud tema poolt tapetud mees Teeba kuningas. Iokaste rahustab teda, viidates karjase sõnadele, et röövleid oli
Külalised ei istunud pinkidel, vaid heitsid piki seinaääri asetatud lavatsitele. Kreeka jumalad moodustasid ühe suure perekonna, mille eesotsas seisis peajumal Zeus , kes oli ühtlasi ka peajumal. Tal oli arvukalt lapsi. Kõik jumalad olid antropomorfsed, mis tähendas seda, et nad olid inimese moodi nii välimuselt kui ka iseloomult. Inimesed uskusid, et jumalatelt võib tulevikku teada saada, kui minna oraaklitesse. Kuulsaim oli Apolloni oraakel. Surma mõistsid kreeklased kui kõige meeldiva ja nauditava paratamatut. ja seepärast pandi rõhku peamiselt praeguse elu nautimisele. Muinas-Kreekas loodi religiooni kui maailma seletava õpetuse kõrvale uus tulevane teadusharu - filosoofiaks, mis tõlkes tähendab tarkusearmastust. Aegamööda hakkasid sellest õpetuste kogumist eralduma konkreetsed teadusharud nagu näiteks matemaatika, meditsiin.
poole palvega avaldada mõrvari nimi. Teiresias tahab esiti kuningat säästa, ent Oidipus etteheidetest ärritatuna heidab talle näkku süüdistuse: "Tapja oled sina!" Oidipusele tundub süüdistus niivõrd uskumatu, et ta peab seda oma naisevenna Kreoni sepitsuseks: ta oletab, et Kreon kavatseb Teiresiase abiga Teeba kuningaks saada ja on hankinud vale oraakli. Kreon tõrjub süüdistuse rahulikult tagasi, kuid usk ennustajasse on kõigutatud. Iokaste püüab kõigutada usku ka oraaklitesse endisse. Et Oidipust rahustada, jutustab ta tema arvates teostumata jäänud oraaklist, mis oli antud Laiosele, ja sellest, kuidas palju aastaid hiljem Laios tapeti röövlite poolt kolme tee ristmel. Aga just see jutustus tekitab Oidipuses rahutust, sest tuleb tal meelde, et kord ta tappis ise samasugusel kohal kellegi auväärse mehe. Tal tekib kahtlus, kas polnud tema poolt tapetud mees Teeba kuningas. Iokaste
kangelastest, keskendumist argisele elule/keskmistele inimestele. Aischylos võidab. Mille poolest erinevad Herodotose, Thukydidese ja Xenophoni ajalookäsitlused? Herodotos - Esimene ajaloolise proosa esindaja, kelle tööd on säilinud, tegi Kreeka-Pärsia sõdades ise kaasa. ,,Ajaloo isa" Herodotos. Jutustav ajalooteemaline kirjand. Kergeusklik nägemine ajalooprotsesside kujunemisest, usub jumalatesse/oraaklitesse. ,,Historia" Kreeka-Pärsia sõdade põhjalik ülevaade. Paneb kirja, mida ise näinud ja mida kuulnud. Kui on kahtlus loo õigsuse kohta, märgib ära, et lugu ei pruugi õige olla. On arvamusel, et Pärslaste kaotuse põhjus on uskmatus. Termopüülide lahing toimub mäekuru vahel, annab head ülevaadet sparta sõjaväekorraldusest. Spartalaste faalanks marutaudis siil (piigisadu). Annab spartalaste kohta koomilisi kirjeldusi (juuste hooldamine enne lahingut). Thukydides 5
Herodotos (485- 425 e. Kr.) Esimene kunstipärase historiograafia esindaja, juba antiikajal "ajaloo isa". Sündis Halikarnassoses. Rändas palju ringi, kaua aega elas Ateenas, kus liitus Periklese ringiga ja oli Sophoklese sõber. Oma teosele andis ta nimeks "Historia". Hiljem sai see nimeks "Muusad" ja jaotati 9 raamatuks vastavalt muusade arvule. Kogu ainestiku koondab ta Kreeka-Pärsia sõdade ümber. Herodotos ei kahtle selles, et jumalad valitsevad maailma, ta usub unenägudesse ja oraaklitesse. Teoses hulganisti folkloorset ja legendaarset ainestikku. Sageli toob H. oma teoses kõnesid ja dialooge. Ta rõhutab Ateena juhtivat osa Kreeka-Pärsia sõdades. Allikad on suuline traditsioon aga ka logograafide, eriti Herakleitose tööd. Thukydides (460-400) Kõige väljapaistvam antiigi ajaloolane, pragmaatilise ajalookirjelduse looja. Tema "Ajalugu" jaotati hiljem 8 raamatuks see käsitleb Peloponnesose sõda. Teda võib lugeda ajaloolise kriitika rajajaks