Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"oraaklitelt" - 5 õppematerjali

Vana-Kreeka-Ennustamine ja surmajärgsus
6
docx

Vana-Kreeka (Ennustamine ja surmajärgsus)

Vana-Kreeka ehk Antiik-Kreeka ehk Kreeka ehk Hellas oli vanaaja maa, mida asustasid muinaskreeklased ehk hellenid. Maa hõlmas Balkani poolsaare lõunaosa, Egeuse mere saared ja Väike-Aasia lääneranniku. Kreeklased tundsid huvi ennustuste vastu, neid käidi uurimas oraaklitelt. Oraakel on pühamu, kus käidi jumalatelt tuleviku kohta selgust küsimas. Dodoona oraakel Epeiroses oli üks vanemaid Kreekas. Seal asetses mägede tihedas hiies oja kaldal võimas tamm ja altar. Tamme loeti pühaks ja muistendi järgi võis ta lehtede sahinast kuulda peajumala Zeusi tahet. Mingisugust nõu või ennustust kuulda soovijad tulid selle tamme juurde. Preestrid nagu mõistatasid tema sahinat ja andsid inimestele edasi jumalate näpunäiteid. Delf

Ajalugu → Ajalugu
5 allalaadimist
Kreeka- õppematerjal eksamiks
16
doc

Kreeka- õppematerjal eksamiks

räägib arheoloogiliseltki tuvastatava elanikkonna kasv VIII sajandil. Oma osa mängisid tõenäoliselt ka Kreeka kogukondade sisemised vastuolud, eriti ülikute vahel. Hilisematest allikatest tuntud lood kolooniate asutamistest räägivad sageli ikaldustest ja näljast kodumaal, samuti koloonia asutamisest kas kuriteos süüdistatu juhtimisel või sisevõitluses alla jäänud kogukonnaliikmete poolt. Enamuse lugude järgi küsisid väljarändajad eelnevalt nõu Delphi oraaklitelt, mis sobib arheoloogia andmetega Delhi üle- Kreekalise tähtsuse tõusust just VIII sajandi teisel poolel. Mait Kõiv. Kreeka ajalugu. Tallinna Ülikooli loengukonspekt. Küsimused: 1) Miks tekkisid Vana-Kreeka kolooniad? a) ..................................................................................................................................................................... b) .................................

Ajalugu → Ajalugu
41 allalaadimist
Geograafilised olud ja nende mõju kreeka tsivilisatsioonile
28
pdf

Geograafilised olud ja nende mõju kreeka tsivilisatsioonile

Oraaklid Jumalate tahte selgitamiseks jälgisid kreeklased kõikvõimalikke endeid. Nii võis jumalate poolt määratut vaälja lugeda lindude lennust, ohvritule süttimisest altaril, ohvriloomade siseelunditest ja paljust muust. Kõige selle kõrval olid Kreekas aga ka spetsiaalsed pühamud, kus võis jumalatelt nõu küsida. Neid nimetatakse oraakliteks (oraculum ­ ladina keeles ennustus). Kreekakeelne termin manteion tähendab paika, kus jumal õpetusi jagab. Oraaklitelt oodatigi eelkõige nõuandeid, mitte tuleviku otsest ette-ennustamist. Kuulsaim oli Apolloni oraakel Kesk-Kreekas Delphis, kõrge Parnassose mäe jalamil. Müüdi järgi tapnud Apollon kunagi seal elanud lohemao ­ Püütoni. Seetõttu kandis preestrinna, kelle suu läbi Apollon seal tulevikku kuulutas, Püütia nime. Ennustamine leidis aset Apolloni templi tagumises ruumis ­ adytonis. Kuidas see täpselt aset leidis, see pole kindlalt teada

Ajalugu → Ajalugu
52 allalaadimist
Kreeka ja hellenism
28
pdf

Kreeka ja hellenism

Oraaklid Jumalate tahte selgitamiseks jälgisid kreeklased kõikvõimalikke endeid. Nii võis jumalate poolt määratut vaälja lugeda lindude lennust, ohvritule süttimisest altaril, ohvriloomade siseelunditest ja paljust muust. Kõige selle kõrval olid Kreekas aga ka spetsiaalsed pühamud, kus võis jumalatelt nõu küsida. Neid nimetatakse oraakliteks (oraculum ­ ladina keeles ennustus). Kreekakeelne termin manteion tähendab paika, kus jumal õpetusi jagab. Oraaklitelt oodatigi eelkõige nõuandeid, mitte tuleviku otsest ette-ennustamist. Kuulsaim oli Apolloni oraakel Kesk-Kreekas Delphis, kõrge Parnassose mäe jalamil. Müüdi järgi tapnud Apollon kunagi seal elanud lohemao ­ Püütoni. Seetõttu kandis preestrinna, kelle suu läbi Apollon seal tulevikku kuulutas, Püütia nime. Ennustamine leidis aset Apolloni templi tagumises ruumis ­ adytonis. Kuidas see täpselt aset leidis, see pole kindlalt teada

Ajalugu → Ajalugu
23 allalaadimist
Vanaaja konspekt kaartidega
46
pdf

Vanaaja konspekt kaartidega

Ta ründas Rooma Aasia provintsi ja kasutas kohalike viha maksukogujate vastu. Korraldas itaallaste massimõrva Rooma pidi reageerima ja hakkasid sõdima. Rooma väejuht oli vana Marius, kellel oli opositsioonis Cornelius Sulla, kes oli kogunud tuntust liitlassõjas. Sulla ei saanud ülemjuhataks ja läks sõjaväega Rooma peale ja nõudis selle endale kätte. Läkski itta võitlema, edukalt. Vallutas Kreeka, sai rikkusi Delfi oraaklitelt jne. 82-79 vallutas senati ja valitses diktaatorina., esimene kes seda oma vägedega tegi. Sulla diktatuur oli konservatiivne, optimaatiliste eesmärkidega, ta tahtis taastada senati autoriteedi. Oponente kiusati ja tapeti, kuulutas osasid avalikult lindpriiks (prospektsioon). 79 läks erru ja suri ära ka. Sulla reformid ei toiminud, senati autoriteet polnud taastatud. 73 puhkes gladiaatorite ülestõus, Spartacus juhtis

Ajalugu → Vanaaeg
75 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun