aktsepteeritavad. Keele muutumise kolm põhjust: 1. Kõik häälikumuutused toimuvad mingis murdes mingil perioodil eranditult (nagu füüsika seadused!)- kui kusagil paistab olevat erand, siis pole nähtus seletatud lõpuni. 2. Sama häälik muutub samas ümbruses alati samasugusel viisil. Analoogia mõju: näide mitmuse kolmanda isiku tunnuse vat/vät üldistumisest soome keeles ja mineviku tunnuse siüldistumisest eesti keeles soome: tekevät : tekivät hyppävät: hyppäsivät oppivat : oppivat eesti: teevad: tegid hüppavad : hüppasid õpivad : õppisid 3. Samal ajal toimub alati ka analoogia ja laenamine Laenamine: näide sõnaalgulise konsonantühendi tulemisest eesti ja soome keelde eesti soome raamat raamattu klaas lasi traav ravi traditsioon traditio. Noorgrammatikud leidsid, et mõned häälikumuutused sobivat paremini ja need jäävad ka püsima. Iga hääldusmuutus ei too veel kaasa häälikumuutust, sest keel peab olema arusaadav.
sisäiset (ryhmätyö)koulutukset. Tärkeimmäksi toiminnaksi saa olemaan yrityksille juuri asiakkaan trapeihin perustuvien koulutuksien järjestäminen heidän asuinpaikassa tai muualla. Usein on yrityksissä ihmisten tai osastojen välinen jännittyneisyys, yhteistyö ei suju ja tehokkuus putoaa. Siinä tapauksessa on äärimmäisen tärkeä laittaa samat ihmiset ja osastot leikkisään tilanteen, jossa he oppivat yhteistyötä yhteisen tavoitteen nimellä ja osaavat käyttää niitä teoreettisia ja käytännöllisiä tietoja-taitoja myöhemmin myös omassa työssä. Tuote sisällyttää koulutusideoita ja järjestelmällisen puolen yhteistyössä kouluttajan kanssa. Kohderyhmäksi ovat keskimmäiset ja isot yritykset. Toiseksi toiminnaksi saa yrityksille toimistotyöntekijöiden ja johtajien löytäminen ja rekrytointipalvelu. Enimmäkseen ei ole yrityksillä aikaa eikä tahtoa puuhailla itse
aktsepteeritavad. Keele muutumise kolm põhjust: 1. Kõik häälikumuutused toimuvad mingis murdes mingil perioodil eranditult (nagu füüsika seadused!)- kui kusagil paistab olevat erand, siis pole nähtus seletatud lõpuni. 2. Sama häälik muutub samas ümbruses alati samasugusel viisil. Analoogia mõju: näide mitmuse kolmanda isiku tunnuse vat/vät üldistumisest soome keeles ja mineviku tunnuse siüldistumisest eesti keeles soome: tekevät : tekivät hyppävät: hyppäsivät oppivat : oppivat eesti: teevad: tegid hüppavad : hüppasid õpivad : õppisid 3. Samal ajal toimub alati ka analoogia ja laenamine Laenamine: näide sõnaalgulise konsonantühendi tulemisest eesti ja soome keelde eesti soome raamat raamattu klaas lasi traav ravi traditsioon traditio. Noorgrammatikud leidsid, et mõned häälikumuutused sobivat paremini ja need jäävad ka püsima. Iga hääldusmuutus ei too veel kaasa häälikumuutust, sest keel peab olema arusaadav.
1.Häälikumuutused Kui kusagil paistab olevat erand, siis tähendab see, et nähtus pole seletatud lõpuni. Grimmi seadus „erand“ (vt eespool) tuleneb rõhu erinevast positsioonist sõnas, rõhutu silbi djärel sanskriti pitā’ gooti fadar ‘isa’ 2.Analoogia Analoogia mõju: näide mitmuse kolmanda isiku tunnuse vat/vät üldistumisest soome keeles ja mineviku tunnuse si üldistumisest eesti keeles soome: tekevät : tekivät hyppävät: hyppäsivät oppivat : oppivat eesti: teevad: tegid hüppavad : hüppasid õpivad : õppisid 3. Laenamine Laenamine: näide sõnaalgulise konsonantühendi tulemisest eesti ja soome keelde eesti soome raamat raamattu klaas lasi traav ravi traditsioon traditio • Noorgrammatikute hulgas oli üsna äärmuslikku darvinismi: mõned häälikumuutused “sobivat” paremini ja jäävad seetõttu püsima.
varpaat p <- v varvas taiteesta t <- d taide kankaassa nk <- ng kangas vanteesta nt <- nn vanne altaalla lt <- ll allas aarteet rt <- rr aarre lampaalle mp <- mm lammas Verbien astevaihtelu verbityyppi 1 perusmuoto hän, he minä, sinä, me, te, negatiivinen nukkua, nukkuu, nukkuvat kk -> k nukun, nukut, nukumme, nukutte, en nuku oppia, oppii, oppivat pp -> p opin, opit, opimme, opitte, et opi näyttää, näyttää, näyttävät tt -> t näytän, näytät, näytämme, näytätte, ei näytä lukea, lukee, lukevat k -> - luen, luet, luemme, luette, emme lue sopia, sopii, sopiva p -> v sovin, sovit, sovimme, sovitte, ette sovi kutoa, kutoo, kutovat t -> d kudon, kudot, kudomme, kudotte, eivät kudo