kahte eelretsenseeritud teadusartiklit 12. Kõik mujalt hangitud materjalid peavad olema korrektselt viidatud · Lisaks eelolevale tuleb täita kõiki teisi akadeemilisele ettekandele ette nähtud häid tavasid (neid sai teile praktikumis põhjalikult tutvustatud). · Korrektseks viitamiseks saate abi Põllu- ja aiasaaduste tootmise valdkonna bakalaureuse- ja magistritööde koostamise juhendist mis asub aadressil: http://pk.emu.ee/userfiles/PKI/Oppeinfo/PAloputoojuhend2010.pdf · Viidatud allika täiskirje ära tuua sama slaidi allosas kirjasuurusega 14 punkti. ·Ettekanne tuleb ettekanda arvutiklassis 8. õppetöö nädala praktikumis. ·Maksimaalselt võimalik saada 10 punkti ja alla 5 punkti korral tuleb see uuesti esitada.
Sulavkaitsmed paigaldatakse elektrivõrkudesse jadamisi elektritarvitiga. Sulavkaitsmed minu kodus: · Arvuti · Televiisor · Raadio Ülejäänud elektriseadmetest on minu kodus ka bimetallkaitsmed või automaatkaitsmed. Sulavkaitsme tähis: Sulavkaitsme pilt: Kasutatud kirjandus: K.Timpmann ,,Füüsika IX klassile Elektriõpetus" lk. 117, Koolibri 1999. http://et.wikipedia.org/wiki/Sulavkaitse http://www.ene.ttu.ee/elektriajamid/oppeinfo/materjal/AAR3340/3_1_Sulavkaitse.pdf http://212.203.22.154/images/products/CFST%206.3A.JPG Koostas: Keili Veidemann
Neid liigitatakse: · tükklast suured üksikesemed (masinad, mööbel jne) · puistlast · vedeliklast Kraanade areng toimub pidevalt ning peaaegu iga aasta toob teateid uutest saavutustest selles valdkonnas. Tornkraana... Kasutatud allikad https:// www.google.ee/search?q=tornkraana+konstruktsioon&biw=1680&bih=949&s ource=lnms&tbm=isch&sa=X&ei=jIv1VO-yBOPmyQPj44CADQ&ved=0CAYQ_AUoAQ& dpr=1 http://www.ene.ttu.ee/elektriajamid/oppeinfo/AAR5420/kraana11.html http://opiobjektid.tptlive.ee/Paigaldised/kraanad.html http://www.tehnikamaailm.ee/pilguheit-kraanade-maailma/ Tänan kuulamast !
Kokkuvõte Automaatjuhtimissüsteem tegi mootorit natukene aeglasemaks, kui võrrelda seda ilma reguleeritud ahelata. Automaatjuhtimissüsteemis mootori momendi ja voolutugevuse väärtused ei ületa kahekordset nimiväärtust. Kokkuõtteks oli loodud matemaatiline mudel igati oodatavate tulemustega. 12 Kasutatud kirjandus 1. http://www.ene.ttu.ee/elektriajamid/oppeinfo/materjal/AAR0020/Raamat.pdf 2. Jaan Tomson, Tõnu Lehtla ,,Automaatjuhtimine" 1997 3. http://www.ene.ttu.ee/elektriajamid/oppeinfo/materjal/AAR0020/Catalogo_motores_cc. pdf
Ni 1000 8. Cd 500 9. Pt 0 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 10. Pd 11. Mo Kasutatud kirjandus: 8 [1] J. Lepa, K. Jürjenson, T. Peets "Elektrimaterjalid" 1996 [2] R. Teemets "Elektrilised kontaktid" http://www.ene.ttu.ee/elektriajamid/oppeinfo/materjal/AAR3340/3_ELEKTRI LISED_KONTAKTID.pdf [3] R. Lahtmets "Kontakt ja kontakttakistus" http://www.ene.ttu.ee/elektriajamid/oppeinfo/materjal/AAR3340/1_4_Kontakt _ja_kontakttakistus.pdf [4] "Tehnikaleksikon" 1981 9
puhul monotoonselt ehk aperioodiliselt. Aperioodiline on nt. lüli, mis salvestab energiat või ainet, kusjuures salvestamine toimub läbi elemendi, mis takistab energia- või ainevoolu. Väljundsuurus y ja sisendsuurus x on seotud diferentsiaalvõrrandiga Ajakonstant T näitab aega, mille jooksul siirdeprotsess lõppeks, kui väljundsuuruse muutmise kiirus oleks maksimaalne (nagu alghetkel). Siirdekarakteristik on näidatud joonisel a [http://www.ene.ttu.ee/elektriajamid/oppeinfo/AAR3330/2/2_9/2_9.html; E. Mäesalu ,,Automaatreguleerimise teooria alused" lk 42-45] Staatiline ja dünaamiline reziim Staatilises reziimis on elemendi sisendid ja väljundid konstantsed. Väljundi ja sisendi seost v = f (x) iseloomustadakse sageli staatilise karakteristikuga. Näiteks alloleval joonisel on kujutatud termopaari staatiline karakteristik. Staatilist reziimi nimetadakse mõnikord ka tasakaaluolukorraks.
57 FORTRAN (imperative), 64 BASIC for PC, 69 1st chip, 75 Microsoft, 77 Apple, 80 1st hard disc, 1st worm, 81 OsborneI (1st laptop), 84 MAC, 85 CD-ROM, 85 Excel. OS: CP/M (74), BSD (77 UNIX), Xenix (70 MS), MS-DOS (81), HP-UX (84), Windows (85), AIX (86 UNIX), Solaris (91 UNIX) Digitconvert.com http://www.asciitable.com http://logik.phl.univie.ac.at/~chris/gateway/formular-uk-zentral.html - lausearvutus http://www.ene.ttu.ee/elektriajamid/oppeinfo/materjal/AAR0040/010_ROBOT_Sissejuhatus. pdf - robotid http://en.wikipedia.org/
loodusesse kahjulikke aineid. Kusjuures riikides, kus elektrienergiat toodetakse mitte üksi kütustpõletavates, vaid ka tuuma-, hüdro-, tuule-, geotermaal- ja päikeseelektrijaamades, on süsinikdioksiidi teke toodetava elektrienergia ühiku kohta märgatavalt väiksem kui Eestis. (joonis 7) Joonis 7. Täname kuulamast! Kasutatud kirjandus: [WWW-materjal] et.wikipedia.org/wiki/P%C3%A4ikeseenergia, (vaadatud 22.02.2012) http://www.ene.ttu.ee/elektriajamid/oppeinfo/materjal/AAV3300/E , (vaadatud 22.02.2012) http://www.vorumaa24.ee/?id=1940&lng=ee&view=page&k=0 , (vaadatud 22.02.2012) http://et.wikipedia.org/wiki/P%C3%A4ikese-soojuselektrijaam (vaadatud 22.02.2012)
htm http://209.85.229.132/search? q=cache:8J21Q1LJwq4J:www.kilb.ee/maraton/viewtopic.php%3Fp %3D38731%26highlight%3D%26sid %3Dd63ae77dd0d879458c8488127e9b950e+koroonalahendus+e. +elmo+tuled&hl=et&ct=clnk&cd=5&gl=ee&client=firefox-a http://www.google.ee/search?hl=et&lr=&client=firefox-a&rls=org.mozilla:en- US:official&ei=lZqpSeJm5NKMB6_ymOMP&sa=X&oi=spell&resnum=0&ct=result &cd=1&q=koroonalahendus+e.+elmo+tuled&spell=1 http://www.ene.ttu.ee/elektriajamid/oppeinfo/materjal/AAR3340/1_1_Kommutatsioon iprotsess.pdf Füüsika 1.osa XI klassile Kalev Tarkpea 1997 lk 78 Füüsika 1.osa XI klassile Kalev Tarkpea 1997 lk 113-117
KOKKUVÕTE CNC-masinad on väga laialdaselt levinud ning teevad väga täpset tööd. CNC-pinkide taga töötavad vastava kutse saanud inimesed. CNC-masinate eeliseks on väiksem tööaeg, mis kulub töötlemisele, kuna vahepeal ei pea tegema lisaliigutusi ja seadme töötlemise kiirus on palju suurem. CNC-pingid on kallid, kuid nende hind langeb. KASUTATUD MATERJALID http://en.wikipedia.org/wiki/CNC_router http://www.ene.ttu.ee/elektriajamid/oppeinfo/materjal/IN660/CAD_CAM%20ja%20CNC- tehnoloogia%20-%20slaidid.pdf http://et.wikipedia.org/wiki/Arvprogrammjuhtimine http://www.hkhk.edu.ee/cncpink/3_cadcam_tarkvara_vimalused_ja_kasutusala.html http://www.vineerimaailm.ee/teenused/mis-on-cnc-pink http://www.thomasnet.com/about/cnc-machining-45330503.html http://www.masinaehitus.ee/index.php/et/products-and-services/machining/cnc-machining
Samuti on vahelduvvoolumootorit halb kiirendada ja aeglustada. Rootorit läbib suur vool, mis kuumendab masina osi. Kasutatud kirjandus: · Elektrotehnika.R.Võrk,V.Mägi · Elektrotehnika 2,vahelduvvool,R.Lahtmets. Kasutatud lingid: http://www.agrovaru.ee/index.php?id=118 http://www.robotiklubi.ee/_media/projektid/robot_igayhele/mootorid.pdf?id=projektid %3Arobot_igayhele&cache=cachehttp http://deepthought.ttu.ee/eta/loeng_0712.html http://www.ene.ttu.ee/elektriajamid/oppeinfo/materjal/AAV0030/2Elektromehaaniline_muun damine.pdf Koostas õpilane: Aivo Aas -- Aivo Aas 04/01/2008 16:49 Asünkroonmootorid Peamise vahelduvvoolumootorina on kasutusel asünkroonmootorid, mis on suhteliselt lihtsa ehitusega. Nimetus tuleneb sellest, et ta pöörleb elektrivoolu sageduse ja poolusepaaride arvu alusel arvutatavast kiirusest veidi väiksema kiirusega ehk mitte sünkroonselt. Koormuse suurenedes asünkronmootori kiirus väheneb ja ta võtab automaatselt,
P= valemi abil saab leida mootori nimivõimsuse. - ülekande kasutegur pk - rõhulangus pa Võ - õhu tootlikkus Siit saaks ka tuletada ventilaatori kasuteguri piirkonda: V P = õ* t P Kasutatud kirjandus 1. Liiske, Matti (2001). Elektriajamid. Tartu: Eesti Põllumajandusülikool 2. Liiske, Matti (2001). Tehnoloogiaseadmete elektriajamid II osa. Tartu: Eesti Põllumajandusülikooli kirjastus 3. http://www.ene.ttu.ee/elektriajamid/oppeinfo/materjal/SKK0070/020Tehnoloogia.pdf 4. Konspekt. Tõste- ja edastusmasinad (Toivo Kabanen)Loengud 5. http://eope.ee/_download/euni_repository/file/3159/Puiduettevotete_projekteerimine.zip/ Pneumoarvutus-2.pdf 6. http://riksweb.sisekaitse.ee/index.asp?action=127&id=260 Ventilatsiooni alused 7. http://et.wikipedia.org/wiki/Pii 8. 1. , . . , 1966
Kui kavandatud töötoimingute suhtes on mingeid kahtlusi, tuleb enne töö alustamist sooritada üks või mitu eelproovi. Töö nõuetekohaseks ettevalmistamiseks tuleb hoolikalt läbi mõelda kõik elektri- ja muu ohutuse küsimused. ENNE TÖÖ ALUSTAMIST TULEB KINDLAKS TEHA, KUST SAAB ÕNNETUSJUHTUMI KORRAL TÖÖPAIGA KÕIGE KIIREMINI PINGETUKS TEHA. 9 KASUTATUD KIRJANDUS: 1. http://www.ene.ttu.ee/elektriajamid/oppeinfo/materjal/AAV0150/9.3_Elektripaigaldi se_kaidu_ohutusjuhend.pdf 2. https://www.elektrilevi.ee/et/ohutus 3. Elektripaigaldiste käidu ohutusjuhend 4. https://www.riigiteataja.ee/akt/87340 5. http://www.slideshare.net/maiekuhi/elektriohutus 10 11 Lisa 1: Pingealused tööriistad Kaablilõiketangid Jadavinnaklüliti paigaldamiseks sobilikud töövahendid 12
Sädelahendus leiab aset peale seda,kui sekundaarstriimer sildab elektroodvahemik.Neutraalse gaasi temperatuur primaarstriimeris on ligilähedane toatemperatuurile. Sekundaarstriimeris on mõõdetud võrdlemisi kõrget neutraalse gaasi temperatuuri teravikelektroodi läheduses. Allikad 1) http://www.utlib.ee/ekollekt/diss/mag/2004/b16714817/Roots.pdf 2) http://tera.chem.ut.ee/~ivo/ak2/ak2_as2.pdf 3) http://www.ene.ttu.ee/elektriajamid/oppeinfo/materjal/AAR3340/1_1_Kommutatsiooni protsess.pdf 4) www.physic.ut.ee/instituudid/efti/loengumaterjalid/elmag/7_Elvoolmujal.doc 5) www.hot.ee/setroth/puks/11/Elekter1.doc 6) www.wikipedia.ee 7) www.google.ee
kui suur on diameetri asümmeetriakordaja, 0 kui suur on diameetri variatsioonikordaja. 36,1% 11 Kirjanduse loetelu Eesi Maaülikool 2009. Üliõpilastööde koostamine ja vormistamine Metsandus- ja maaehitusinstituudis. [http://mi.emu.ee/userfiles/MI/Oppeinfo/MIyliopliastoode+met+juhend+v_2009+25_03_2009 .pdf] (6.10.2011) Kiviste, A. 2007. Matemaatiline statistika MS Exceli keskkonnas. Tartu. 86 lk. Kiviste, K. 2011a. Andmetöötluse alused. [http://www.eau.ee/~kkiviste/andmetoo.htm] (6.10.2011) Kiviste, K. 2011b. Yld.xls. [http://www.eau.ee/~kkiviste/andmetoo_failid/yld.xls] (6.10.2011) Kiviste, K. 2011c. Tunnuste liigid. [http://www.eau.ee/~kkiviste/andmetoo_failid/tunnused.doc] (6.10.2011) Kiviste, K. 2011d. Jaotused. [http://www.eau
TALLINNA TÖÖSTUSHARIDUSKESKUS ANDURITE SIGNAALID Tallinn 2018 Sisukord Sissejuhatus........................................................................................................... 3 Tööstusautomaatika areng on seotud erinevate tehnoloogiliste protsesside ja masinate automaatjuhtimissüsteemide arenemisega. Andureid kasutatakse juhitavatelt objektidelt seisundiinfo saamiseks. Seega nad on juhtsüsteemide elemendid, mis muundavad juhitavaid suurusi (temperatuur, rõhk, niiskus, vooluhulk jne) mugavalt mõõdetavaks, talletatavaks ja töödeldavaks signaaliks.Andmetöötlustehnoloogia ning info- ja arvutitehnika kiire areng määravad andurite intensiivse arendamise............................................................3 Kaasaegsed mõõte- ja juhtimissüsteemid põhinevad arvutitehnikal. Kuna nende süsteemide võimalused kasvavad, siis infot esmaselt vastuvõtvate andurite roll tõuseb oluliselt. Andurid muutuvad olu...
Sulavkaitse-lülitid on ühe- kuni neljapooluselised. Need paigaldatakse tavaliselt paigaldusliistule. Neile saab tellida mitmesuguseid lisaseadmeid, nagu tabalukku või elektroonilist monitooringuplokki. Kasutatud kirjandus: Elektiohutuse konspekt http://opiobjektid.tptlive.ee/Kaitsmed/kaitselulitid.htm http://et.wikipedia.org/wiki/Vabasti http://juh.elektrik.pri.ee/?Elektriaparaadid:Rikkevoolukaitsel%FCliti http://www.ene.ttu.ee/elektriajamid/oppeinfo/materjal/AAR3340/5.4_Sulavkaitsmed.Konspek t2010.pdf Lisad Rikkevoolukaitse maksimaalse lubatud koormuvooluga 25 A ja rakendustundlikkusega lekkevoolule kuni 0,03 A: Kahepooluseline minikaitselüliti 10 A, B-tunnusjoon: Sulavkaitse-lüliti:
49. Mis tingimustel tekib pingeresonants? Pingeresonants on olukord pooli ja kondensaatorit sisaldavas jadaahelas, kus ahela reaktiivtakistus on null. Seega pingeresonantsi tingimus xL = xC 50. Mis tingimustel tekib vooluresonants? Vooluresonants võib esineda vahelduvvoolu rööpahelas, kui ühes harus on kondensaator ja teises pool. Vooluresonantsi tingimuseks on rööpharude reaktiivjuhtivuste võrdsus. 51. Mille eest tuleb kaitsta elektrimootorit? http://www.ene.ttu.ee/elektriajamid/oppeinfo/AAV5420/5.htm 52. Relee tööpõhimõte. Relee on seadis, mis välisele füüsikalisele toimele reageerides muudab hüppeliselt oma väljundtoimet (väljundsignaali). Relee on aparaat, mis peale hüppelise toimega releeosa sisaldab ka andurit ja võrdlus- , täitur- vm seadist. Elektrilised releed reageerivad elektrivoolu tugevusele, pingele, sagedusele, võimsusele, elektriahela takistusele, induktiivsusele või mahtuvusele.
KOKKUVÕTE Katsete käigus õppisin tundma andureid ja meetodeid, kuidas mõõdetakse mitte-elektrilisi suuruseid. Mõningad asjad oleks võind tarkvara poolt rohkem lahti selgitatud olla. Plaanis on veel iseseisev õppe anduri vea tuvastamine. 33 KASUTATUD MATERJALID 1 – Andurid. A. Annus, H.Lind, M.Tarma. Valgus. Tallinn 1968 2 – Vikipeedia artikkel: Andur [https://et.wikipedia.org/wiki/Andur] (14.03.2014) 3 – Andurid. T. Lehtla. [http://www.ene.ttu.ee/elektriajamid/oppeinfo/materjal/AAR3340/Andurid.pdf] (14.03.2014) 4 - http://www.e-ope.ee/_download/euni_repository/file/4380/AUTOMAATIKA %20MOOOTMISED.zip/induktiivandurid.html 5 - https://et.wikipedia.org/wiki/Optoelektroonika 6 - http://opiobjektid.tptlive.ee/Elektrimootmised_e- kursus/mitteelektriliste_suuruste_m%C3%B5%C3%B5tmine.html 7 - http://www.e-ope.ee/_download/euni_repository/file/4380/AUTOMAATIKA %20MOOOTMISED.zip/temperatuuri_mtmine.html 8 - https://et.wikipedia.org/wiki/Termistor 34
Teema 4 Optoelektroonika elemendid ja infoesitusseadmed 42 (43) Kasutatud kirjandus ja muud allikad 1. Bauelemente (Elektronik 2). Kaus Beuth. 19., überarbeitete und erweiterte Auflage. Vogel Buchverlag, Würzburg 2010. 2. Elektroonika ja jõupooljuhttehnika. Koost. R. Jansikene ja J. Joller. TTÜ elektriajamite ja jõuelektroonika instituut, Tallinn 2003 [http://www.ene.ttu.ee/elektriajamid/oppeinfo/?ainekood=AAR3320&materjalid=29]. 3. Elektroonika komponendid. Loengukonspekt. Argo Kasemaa. TTÜ Kuressaare Kolledz, Kuressaare 2003. 4. Elektroonika komponendid. Uudo Usai. TPT 1998 [http://pa04.turbodiisel.com/Rakenduselektroonika.doc]. 5. Elektrotehnika ja elektroonika. Raivo Pütsep. "Ilo", Tallinn 2008. 6. Elementare Elektronik mit Grundlagen der Elektrotechnik. Klaus Beuth, Olaf Beuth. 7., überarbeitete Auflage. Vogel Buchverlag, Würzburg 2003. 7
- Türistor (struktuur, pinge-voolu karakteristikud) - Väljatransistoride liigitus koos tingmärkidega Kasutatud kirjandus ja muud allikad 1. Bauelemente (Elektronik 2). Kaus Beuth. 19., überarbeitete und erweiterte Auflage. Vogel Buchverlag, Würzburg 2010. 2. Elektroonika ja jõupooljuhttehnika. Koost. R. Jansikene ja J. Joller. TTÜ elektriajamite ja jõuelektroonika instituut, Tallinn 2003 [http://www.ene.ttu.ee/elektriajamid/oppeinfo/?ainekood=AAR3320&materjalid= 29]. 3. Elektroonika komponendid. Loengukonspekt. Argo Kasemaa. TTÜ Kuressaare Kolledz, Kuressaare 2003. 4. Elementare Elektronik mit Grundlagen der Elektrotechnik. Klaus Beuth, Olaf Beuth. 7., überarbeitete Auflage. Vogel Buchverlag, Würzburg 2003. 5. Grundlagen der Elektronik (Die Meisterprüfung in der Elektrotechnik). Karl- Wilhelm Dugge, Andreas Eißner. 7., korrigierte Auflage. Vogel Buchverlag, Würzburg 2002. 6
- Bipolaartransistori töö lülitireziimis - Lihtne "voolupeegel" Kasutatud kirjandus ja muud allikad 1. Bauelemente (Elektronik 2). Kaus Beuth. 19., überarbeitete und erweiterte Auflage. Vogel Buchverlag, Würzburg 2010. 2. Elektroonika ja jõupooljuhttehnika. Koost. R. Jansikene ja J. Joller. TTÜ elektriajamite ja jõuelektroonika instituut, Tallinn 2003 [http://www.ene.ttu.ee/elektriajamid/oppeinfo/?ainekood=AAR3320&materjalid= 29]. 3. Raadiolülitused. Lembit Abo. "Valgus", Tallinn 1990. 4. Rakenduselektroonika. Uudo Usai (TPT). [http://pa04.turbodiisel.com/Rakenduselektroonika.doc]. 5. Taschenbuch der Elektrotechnik und Elektronik.Helmut Lindner, Harry Brauer, Constans Lehmann. Fachbuchverlag Leipzig im Carl Hanser Verlag, München 2008. 6. Wikipedia. Elektroonika alused
annaabi.ee 
