3.1 Puistetiheduse määramine Killustiku puistetiheduse määramiseks kasutatakse silindrikujulist anumat, mille kõrgus võrdub läbimõõduga. Anuma suuruse valik sõltub killustiku tera ülemine mõõde. Killustik, mille tera ülemine mõõde on kuni 8; 16; 31,5 ja enam mm, kasutatakse anumat mahuga vastavalt 5, 10, 20 ja 50 liitrit. Kuivatatud killustik puistatakse anumasse 10 cm kõrguselt kuhjaga, tasandatakse ja kaalutakse. Killustiku puistetihedus arvutatakse valemiga: Valem 1: OpK = (m1 m ) / V m anuma mass, kg m1 killustiku ja anuma mass, kg V anuma ruumala, m3 Puistetihedus määratakse kaks korda, kusjuures iga kord võetakse uus kogus killustikku. Erinevus kahe määramise vahel ei tohi olla suurem kui 20 kg/m3. Suuremate erinevuste korral viiakse läbi veel kolmas määramine ja arvutatakse aritmeetiline keskmine kahest lähimast tulemusest. 3.2 Killustiku terade tiheduse ja veeimavuse määramine
Killustiku veeimavus: 100 * (m1 - m4 ) W k = m4 (Valem 5) m1 küllastatud pindkuiva täitematerjali mass õhus, [g] m4 kuiva täitematerjali mass õhus, [g] 4.3 Killustiku tühiklikkuse arvutamine Killustiku tühiklikkus arvutatakse valemi 4 järgi. ( ) *100% (Valem 6) OpK P K = 1 - OK OpK -killustiku puistetihedus [kg/m3] OK -killustiku terade tihedus [kg/m3] 4.4 Killustiku terastiku koostise määramine Killustiku terastikulise koostise määramiseks kasutatakse sõelakomplekte, mille läbimõõdud on 1.0, 2.0, 4.0, 5.6, 8.0, 11.2,16,22.4,31.5mm. Killustik, mille tera ülemine mõõde on 4, 8, 16 ja 31.5mm peab proovi vähim mass olema vastavalt 0.2, 0.6, 2.6, 10 ja 40 kg. Sõelanalüüsi
· Betooni survetugevuse standardhälve = 4,5 N/mm2 · Nõutav betooni survetugevus 28 päeva vanuselt · fcm = fck + 1,48, Keskmise survetugevuse valem (1) · fcm = 25 + 1,48 * 4,5 = 31,66 N/mm2 · Tsemendi liikk: CEM I 42,5N ja CEM II / B-M (T-L) R · Tsemendi absoluutne tihedus ts = 3100 kg/m3 · Tsemendi survetugevus 42,5 N/mm2 · Killustiku nimetus: Paekivi killustik #4-16 2 · Killustiku puistetihedus opk = 1400 kg/m3 · Killustiku tera tihedus k = 2600 kg/m3 · Liiva nimetus : ,,Männiku" karjääri liiv · Liiva tera tihedus l = 2650 kg/m3 1.5.2. Betoonisegu koostise arvutamine: Vesitsementteguri arvutus: Kasutatakse Bolomey valemit: fcm = A * RTs * (Ts / V 0,5), Bolomey valem(2) fcm - Betooni nõutav surveugevus, N/mm2 RTs - Tsemendi aktiivsus (survetugevus), N/mm2
kus Ts tsemendi sisaldus 1 m3 betoonisegu kohta, kg; V vee sisaldus 1 m3 betoonisegu kohta, kg (l). Killustiku ning liiva kulu 1 m3 betoonisegu valmistamiseks leitakse valemitega 4 ja 5: 1 K= (4) 1 T k + OpK K [ ( L= 1- Ts K V + + Ts K V )] L (5) OpK kus Tk killustiku tühiklikkus 1- K
elutähtsa teenuse toimepidevuses ning mille lahendamiseks on vajalik mitme asutuse või nende kaasatud isikute kiire kooskõlastatud tegevus (Hädaolukorra seadus, 15.06.2009) häirekeskuse logistik - häirekeskuse töötaja, kes saadab välja päästetehnikat IPK - Ida Päästekeskus LõPK- Lõuna Päästekeskus LäPK - Lääne Päästekeskus MV - meeskonnavanem mall - fail, kuhu salvestatakse joonise või dokumendi kujutist OPK - operatiivkorrapidaja operatiivkaart - on hoones operatiivtöö läbiviimiseks kasutatav mõõtkavaline hoone, korruste ja lõigete plaan koos tegelike ruumide asetusega ning selle juurde kuuluvate operatiivtööks vajalike andmetega ja muu hoonet iseloomustav lihtsustatud joonis (Ehitusseaduse ja veeseaduse muutmise seaduse eelnõu 27.03.2014) operatiivplaan - tulekahju kustutamise plaan, kus ära kaardistatud voolikute hargnemised ning autotehnika paigutus
elementidega korpusest K. Aritmeetilised vektorruumid on Kn := Mat1 × n (K) = {(x1 , . . . , xn )|xi K} reavektorite ruum n K := Matn × 1 (K) = {(x1 , . . . , xn )T |xi K} veeruvektorite ruum Tehted aritmeetiliste vektoritega toimuvad maatriksarvutuse reeg- lite kohaselt. 2.6 N¨ aide: geomeetrilised vektorid Geomeetriline vektor on suunatud sirgl~ oik. Vektorite liitmine defi- neeritakse r¨o¨opk¨ uliku reegliga. Korrutamine arvuga defineeritakse l~oigu pikendamise v~oi l¨ uhendamise teel ja negatiivsete arvude kor- ral veel lisaks suuna muutmisega vastupidiseks. 4 V. Vektorruumid 2.7 N¨ aide: l~ oigus pidevate funktsioonide ruum Olgu C[a, b] k~oigi l~ oigus [a, b] pidevate reaalarvuliste v¨
P2 s P1 u+ u u x Joonis 7.8. Piirkond D -- -- tele P1 P2 ja P1 P4 moodustatud r¨o¨opk¨ulikuga. Kahele vektorile ehitatatud r¨o¨opk¨ uliku pindala v~ordub nende vektorite koordinaatidest moodustatud de- -- terminandi absoluutv¨a¨artusega. Et P1 P2 = ((u + u, v) - (u, v), (u + -- u, v) - (u, v) ja P1 P4 = ((u, v + v) - (u, v), (u, v + v - (u, v)), siis (u + u, v) - (u, v) (u + u, v) - (u, v) s = | |.
/#
J9#U1iM)9FVNm9E+=**z=vW
3Y#W72D{#.r:c##5]#GclT1X##=
@Uqk#I#_?#
>#[O_]&VW&m&_Q7#*@YyDqN#x#_#/#(#|
2G%Bu[{(#
?Q#&DjSis-#Y
$"+1 #0#KV#I.s[DA9 ':D?3^_#F5o
!
xG###w*I#cB=HoyT^#~#y~2O#W+#~E']
"? p#k## ##l#h
annaabi.ee 
