füüsiliste võimete arendamisele. Viieteistkümneselt tuli Valter Rovnos üheksavõistluses taas Nõukogude Liidu noortemeistriks ja sügisel oma esimesel kümnevõistluseproovil Tallinnas täitis meistrikandidaadi normi. Terve aasta oli treeningkoormus liiga tugev, ilma järeleandmisteta, teinekord taastumiseta. Üleliidulisel noorte- võistlustel tuli Valteril põlvetrauma, millest paranes õnnelikult, ilma operatsioonita. Sama aasta sügisel sai kaalutud kõik head ja vead, koostati esimene aastaringne plaan. Valter oli alati veendumusel, et plaani peab sportlane alati läbi arutama koos treeneriga. Kui mõlemad pooled jäävad treeningplaaniga rahule siis peaks see ka sobima. Treening pärast vigastust Põlve vigastus saatis Valtrit terve elu, tänu millele jäid paljud tulemused võrreldes ennistega tagasihoidlikuks. Kuid põhirõhk pandi füüsiliste võimete tõstmisele
ajal. Kirurg Kirurg on lõikusarst. Töö nõuab palju õppimist ja pidevalt enese vormis hoidmist. Kirurgile on töös abiks tema meeskond: operatsiooniõde, anestesioloog. Kirurgitöö on pingeline, nõuab füüsilist vastupidavust ja keskendatud tähelepanu. Töö iseloom On palju haigusi, mida saab ravida ainult lõikusega (vähkkasvaja, pimesoolepõletik jne). Kirurgi ehk lõikusarsti juurde saadab ravi- või perearst patsiendi siis, kui ollakse kindel, et operatsioonita ei saa haigust enam ravida. Kirurg peab kõigepealt patsiendi ja raviarstiga nõu, määratleb täpselt patsiendi terviseseisundi ning otsustab siis, kas saab opereerida ja kuidas seda tuleb teha. Kirurg tegeleb patsiendiga ka pärast lõikust: jälgib, kuidas operatsioon õnnestus ja paranemine edeneb, kas ei teki tüsistusi. Mõned lõikused on lihtsamad ja neid teeb kirurg mitu tükki päevas. Mõned aga vältavad pikki tunde ja nõuavad arvestamist kõikvõimalike ootamatustega.
Naistel, kes on teinud aborti, on hiljem märkimisväärselt suurem oht haigestuda rinnavähki. Sellest ajast, kui Inglismaal abordid legaliseeriti (1967), on rinnavähki haigestumine tõusnud seal 50% võrra. Emakaväline rasedus Emakaväline rasedus leiab aset väljaspool emakat. Peale aborti on emakavälise raseduse tõenäosus 8-20 korda suurem. Kui seda ei avastata piisavalt kiiresti, siis emakaväline rasedus katkeb ja võib tekkida verejooks, mis ilma kiire operatsioonita võib lõppeda surmaga. Statistika näitab, et emakavälise raseduse oht suureneb peale esimest aborti 30% võrra ja peale kaht või rohkemat aborti 160% võrra. Mõjud tulevastele rasedustele kui sa teed aborti: a. siis tõenäoliselt on sul tulevaste raseduste ajal esimesel kolmel kuul verejooks; b. siis on vähe tõenäoline, et tulevased sünnitused on normaalsed; c. siis tuleb platsenta manuaalselt eemaldada ning tekib rohkem komplikatsioone beebi ja platsenta väljasurumisel; d
· Seitsmendaks küsiti, et mida teha siis kui treeningul/võistlusel on tekkinud vigastus? Treener Tooming ütles, et tuleks aidata vigastatut ja suunata spordiarsti juurde, sest temal pole piisavalt teadmisi, et teda ravida. Treener Tarto vastas, et kõik sõltub sellest kui tõsise vigastusega on tegemist. Esmaabiks on kindlasti kolm K-d: külm, kompress ja jala kõrgemale asetamine näiteks toolile. Kui ei ole rebendit on võimalik ravida ilma operatsioonita. 25 · Kaheksandaks küsiti, et mida teha siis kui mängijal on tekkinud mängu ajal lihaskrambid? Treener Tauno Tooming arvas, et tuleks minna mängija juurde ja teda rahustada, sest siis lihased lõdvestuvad ja kui võimalik ka kergelt masseerida. Treener Jüri Tarto ütles, et aitab massaz ja jalakrampide ennetamiseks tuleks tegelikult
Seepärast KT ei kasutata, kui tavalisest röntgenuuringust piisab diagnoosi määramiseks. Diagnostilised protseduurid, mille käigus saadakse kõige suuremaid doose, on siiski sekkuva radioloogia protseduurid. See tähendab, et arst viib protseduuri läbi patsiendi kehas, rakendades röntgenkiiritamist seeriaviisiliselt, et ,,vaadata patsiendi sisse" reaalajas. See võimaldab siseelundite puhul viia protseduuri läbi ilma kirurgilise operatsioonita, mis oleks muidu ainus võimalus elundi juurde pääsemiseks. Peab aga märkima, et selliste protseduuride käigus võivad patsiendid saada doose vahemikus 10-100 mSv ja kui ei rakendata hoolikat abivahendeid või kontrolli, võivad sama suuri doose saada ka kirurgid. Mõnel taolisel juhul on protseduuride doosid olnud piisavalt kõrged, et kutsuda nii patsientidel kui kirurgidel esile deterministlikke tagajärgi. Tuumameditsiin