Roheline värv näitab, et alatoitunud inimesi on antud piirkonnas alla 5%, kollane 5-14%, oranz 15-25%, punane 25-35% ja lilla 35% ja üle selle. Näited WFP tegevusest WFP tegeleb selliste programmidega: Toit töö eest Raha ja talongid toidu ostmiseks HIV, AIDS'i ja tuberkuloosi haigete toitlustamine P4P ehk Purchase for Progress-arengumaade põllumajanduse toetamine ja arendamine Koolitoidu programm WFP operatsioonidena eristatakse: erakorralisi operatsioone spetsiaalseid operatsioone abi- ja taastamistööde operatsioone Süüria erakorraline operatsioon 2011. aasta algas Süürias kodusõda, mis on nüüdseks kestnud kolm aastat. Hiljutised uurimused näitavad, et pea poolel elanikkonnast Süürias on probleeme toidu kättesaadavusega. WFP on üha enam mures inimeste toitumuse pärast, kes elavad piirkonades üle riigi, kus toidu kättesaadavus on väga halb. Toiduabiprogrammi
Süsteemi sündmused ja süsteemi operatsioonid Süsteemi sisendsündmus algatab vastava süsteemi operatsiooni. Sündmuse ja operatsiooni nimed on identsed, kuid sündmus on stiimul ja operatsioon on reaktsioon sellele. Süsteemi operatsioonide kirjeldamine: Vajalike süsteemi operatsioonide hulk määratakse süsteemi sündmuste määramisega. Süsteemi operatsioonid grupeeritakse Süsteemi nimelise tüübi (tüüp on abstraktne klass) operatsioonidena. Kui tegemist on hajussüsteemi või -rakendusega, siis iga osalev süsteem saab unikaalse nime (System1, System2…) (Mart pls, pigem nagu OptimusPrime, Rocky) ninga samuti omad süsteemi operatsioonid (allsüsteemid ja nende teenused). How do I süsteemi jadadiagramm? 1. Joonista joon, mis esitab süsteemi kui musta kasti. 2. Identifitseeri kõik tegutsejad, kes otseselt tegutsevad süsteemiga. Joonista vertikaaljoon iga sellise tegutseja jaoks. 3
Pakettide, komponentide ja klasside jaoks saab defineerida liideseid. Sel juhul nimetatud elemendid toetavad / realiseerivad liideses defineeritud käitumist. Liidest võib vaadelda lepinguna koostoimivate mudelielementide klastrite (kobarate) vahel. Programmeerimises on ekvivalentideks OLE/COM või Java liidesed (interface), kus liideseid saab kirjeldada klassidest eraldi ning liidese realiseerimiseks saab valida palju klasse (või pakette või komponente).. Liides kirjeldatakse abstraktsete operatsioonidena: signatuuride hulk, mis üheskoos spetsifitseerib käitumise, mida konkreetne element (või elemendid) võivadrealiseerida/toetada. Objektid võivad nüüd sõltuda liidesest üksinda, teadmata midagi liidest realiseerivatest klassidest. Liides esitatakse väikese ringiga, millel on nimi ning ühendus (sisuliselt 1-1 assotsiatsioon) oma mudelielemendiga. Klass, mis kasutab konkreetse klassi poolt realiseeritavat liidest, ühendatakse läbi sõltuvusseose (katkendnool) liidese ringiga
mälus. Osatoimingute võimalik konfliktsus (nt häälimine ja võrdlev hääldamine ) eeldab: -sooritamine ahelana ja iga osatoimigu tulemuse fikseerimine -eelneva osatoimingu (häälimine) automatiseerimine üleminekul pertseptiivsele ja verbaalsele sooritusele. Kõnetegevus inimtegevuse liik Psühhofüsioloogiline alus kõne funktsionaalspsteem Kõnetegevus: verbaalne suhtlemine ja verbaalne tunnetustegevus. Ilmneb (peamiselt) toimingute või operatsioonidena Resultaadid: keelte süsteem kõneajaloo tulemus on keeltesüsteem, Tekst konkreetne (verbaalne) Käitumise või teadmiste muutus konkreetne (psühholoogiliselt võttes) Suhtlemine üldistamine/konkretiseerimine (see LAUD üks kõigist) Kõneldes teeme alati 2 operatsiooni (üliselt): valima midagi ja siis sobitama (valik ja sobitamine) Toiming suhtlemise (kõneakt) sellega tuleb sooritada vajalikke operatsioone kõnelejal ja tajujal, mis osaliselt kattuvad, osaliselt erinevad
,,puhast mälu" tähenduseta silpide õppimine) 3) meenutamine e reprodutseerimine mälus säilinu taastamine ja/või kasutamine tegevuses; mälust ,,ammutamine"; nii iseendale (kujutlusena helist, värvist, olenditest) kui ka teistele esitamiseks; Üldisttatud tunnetusprotsessi (mõtlemise) väljendatakse tavalislet kas sõnadeliselt või abstraktsete kujunditena (vaimsete operatsioonidena) Reprodutsserimi liigid: Äratundmine passiivne mitteteadvuslik protsess, mis teadvustub tagajärjena tuttavlikkuse ja kindlasse liiki suhetamise elamusena igapäevane orienteerumine ümbritsevas; ei plaanita ette, see toimub spotaanselt tuginetakse tajukujunditele, olemas tajutav objekt keskkonnast Meenumine aktualiseerub materjal kergesti, tegevuse ajel; ei pruugi meenuvat objekti
Selle vahendiks on keel, viisiks kõne, seda teenindab (juhib ja reguleerib) psühhofüsioloogiline mehhanism — kõne funktsionaalsüsteem. Kõnetegevust analüüsides vaadeldakse kõneloomet ja kõnetaju, keele omandamist ja kasutamist, suulist ja kirjalikku kõnet ning sisekõnet. A. Leontje väidab õigustatult, et psühholoogilises mõttes kõnetegevust kui motiivist tulenevat üksiktegevust ei eksisteeri. Kõne ilmneb toimingutena (kõneaktidena) suhtlemisel või operatsioonidena mingi teise tegevuse (tunnetustegevuse) koosseisus. Keel, kõne ja kõnevõime (keelekasutusvõime, keelepädevus) moodustavadki kõnetegevuse põhikategooriad. Keel on vahend, mida kasutatakse kõnelemisel ja verbaalses tunnetustegevuses. Tänapäeval määratletakse keelt kui akustilis-artikulatoorsete märkide süsteemi (produtseeritakse artikulatoorselt, tajutakse akustiliselt). Kõnevõimet on õige käsitada selle bioloogilises ja sotsiaalses ühtsuses. Bioloogiliselt
uusi mõtlemistsükleid, et viia lahendusse sisse vajalikke korrektiive või alustada hoopis uue lahenduse otsimist. © AAVO LUUK 2003 - 2004 Psühholoogia alused 71 Abstraktse mõtlemise vahendid Abstraktse mõtlemise vahenditeks on elementidena (1) mõisted ja (2) väited ehk otsustused ning kasutatavate operatsioonidena (3) loogikareeglid. Mõisted Mõisted on kategooriad (üldistused) ja ühtlasi võimalused ning viisid nähtustest mõtlemiseks. Mõisted omandavad tähenduse vähemalt viiel võimalikul teel: (1) oma omaduste ehk tunnuste ehk atribuutide kaudu, (2) oma prototüüpide kaudu, (3) oma näidiste kaudu, (4) oma mudelite kaudu ja (5) nende mõistete kohta esitatavate arvamuste või tehtavate oletuste kaudu.
annaabi.ee 
